Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 1:1-19
Prohveti kutsumine1Jeremija, Hilkija poja sõnad. Jeremija oli Benjamini maal Anatotis asuvate preestrite hulgast.
2Ta sai Issanda sõna Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil, tema valitsemise kolmeteistkümnendal aastal,
3ja siis veel Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja päevil kuni Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja üheteistkümnenda aasta lõpuni, kuni Jeruusalemma vangiviimiseni viiendas kuus.
4Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
5„Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks.”
6Aga mina ütlesin: „Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.”
7Kuid Issand ütles mulle: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.
8Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, ütleb Issand.”
9Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.
10Vaata, ma panen su täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, istutama ja rajama.”
11Ja mulle tuli Issanda sõna; ta küsis: „Mida sa näed, Jeremija?” Mina vastasin: „Ma näen mandlipuu oksa!”
12Ja Issand ütles mulle: „Sa oled õigesti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!”
13Ja Issanda sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: „Mida sa näed?” Mina vastasin: „Ma näen ülekeevat pada põhjakaares!”
14Ja Issand ütles mulle: „Põhjakaarest pääseb lahti õnnetus kõigi maa elanike peale.
15Sest vaata, ma kutsun kõiki suguvõsasid põhjapoolseist kuningriikidest, ütleb Issand, ja need tulevad ning asetavad igaüks oma aujärje Jeruusalemma väravate ette ja kõigi selle müüride vastu ümberringi, ja kõigi Juuda linnade vastu.
16Siis ma mõistan nende üle kohut kõigi nende pahategude eest, et nad jätsid minu maha ja suitsutasid teistele jumalatele ning kummardasid oma kätetööd.
17Aga sina vööta oma niuded, võta kätte ja räägi neile kõik, mida ma sul käsin. Ära kohku nende ees, et mina sind nende ees ei peaks kohutama!
18Sest vaata, mina panen su täna kindlustatud linnaks ja raudsambaks ning vaskmüüriks kogu maa vastu, Juuda kuningate, selle vürstide, preestrite ja maa rahva vastu.
19Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Issand, ja ma päästan sinu.”
Sissejuhatus Jeremija raamatusse 1-5
Jeremija 1:2,3 - 40 aastat tormilist ajalugu. Aastatel 627/626 eKr langes Assüüria impeerium, Juuda nautis sõltumatust välisohust. Kuningas Joosija reformid viis aastat hiljem aitasid kaasa seaduseraamatu uurimisele, tempel oli taastatud (2Kn 22; 2Aj 34). Kuid 609 eKr Joosija sai lahingus surma. Ajavahemikul 610-586 muutus olukord taas ebastabiilseks. Piirkonna võimsaimad riigid (Egiptuse, Assüüria ja Babüloonia) ning ka Juuda lähemad naabrid (Edom, Moab ja Ammon) olid kistud keeristormidesse, mis puudutas ka Jeruusalemma ning lõpptulemusena Jeruusalemm hävitati. Keset võimumänge ja pingeid oli ka usuline maastik väga kirju, taustaks sajandeid Jumala tõotusi ja võimsaid sekkumisi inimeste ellu. Selline olukord oli riigis olnud vähemalt 600 aastat. Taaveti dünastia koos pealinnaga Jeruusalemmas oli kestnud 400 aastat ja tempel oli keskuseks olnud 350 aastat. Joosija lisas tsentraliseeritud jumalateenistuse templis, eemaldades paljudes kohtades Baali jumalateenistuse. Walter Brueggemann kujutleb koolinäidendit Jeruusalemmas, mille refrään pärast iga stseeni kujutab iisraellaste ajalugu: "Ja Jeruusalemm kestab igavesti.“1
Selle kõige keskel tuli Jeremijale Jumala kutse kuulutada mittesoovitavat sõnumit. Peatükk 1 kirjeldab seda kutset täpsemalt, ettekuulutused peatükkides 2-5 hoiatavad eelseisva kohtumõistmise eest ebajumalateenistuse ning ebaõigluse ja vägivalla tõttu kogukonnas. Mis oli juhtunud Joosija reformidega? Need sõnumid võisid olla tulnud kõigepealt suuliselt hilisel Joosija valitsusajal, kui oli selge, et pole tekkinud püsivat muudatust käitumises ja hoiakutes (3:6) - kuigi Jumal kutsub püsivale pöördumisele (kümme korda peatükis 3). Ka tänapäeval oleme silmitsi rumala usuga usulistesse ja ühiskondlikesse struktuuridesse ja tavadesse, mis on täiesti erinev südamesttulevast lepingulisest ustavusest Jumalale. Siingi on Jumala enda ängi, mida jagab tema prohvet - Jumala sõnumitooja samastub siin nii Jumala kui kaasinimestega.
Kommentaar:
Kui palju jutlusi on salmides 4-6! Paljude inimeste elus on olukord, kus Jumala kutse ja pühendumine on ühendatud inimeste vastuväidetega, samas Jumalalt on selge kinnitus. Sellised kutsumislood on Vanas Testamendis alati seotud vaenu ja tagasilükkamisega (nt Moosese 3, Amos 7:10-16), selles olukorra on lugematud kristlased. Tõepoolest, kutsumise selgus annab julgust järjekindlalt vastu pidada kohates vastuseisu ja heidutamist. Jumala autoriteetse sõna ja Jumala tõotatud ligiolu ühendamist kasutab ka Kristus jüngrite väljasaatmisel. Jeremija olukord heidab valgust ka meie elule, kas me kuuletume Kristuse kutsele.
Jeremija perekond (s 1) põlvnes ilmselt Taaveti preester Ebjatarist, kes pagendati Anatoti, enne kui ehitati tempel (1Kn 2:26). Sinna jäämine võis vormida Jeremija suurt panust lepingule ja tema "sügavat kiindumust Iisraeli iidse traditsiooni suhtes“.1 Jeremija tulek väljastpoolt Jeruusalemma (erinevalt Hesekielist) vähendab tema volitusi Jumala sõnumitoojana "rahvastele ja kuningriikidele"(s 10) - nad ei kontrolli nende kohta käivat sõnumit - ja päästab ta Jeruusalemma võimude käest (s 18,19).
„Jumla sõna“ ja kuningate „valitsemine“ on vastandlikud (s 2,3). "Jumala sõna ei ole romantiline ega laialivalguv mõiste ... seda edastab prohvet, kuid see tungib kuninglikku reaalsusesse ... Kuningad, väidetavad ajaloolise protsessi juhid, seisavad abitult Jahve korralduste ees.“2 Jumala sõna teadmine hõlmab oma eesmärkide järgi elamist ja nende teatavaks tegemist oma rahvale, rahvastele ja kogu loodule. See on see, mis valitseb, mitte "suitsutamine teistle jumalatele" või "jumalateenistustel, mida nende käed [või meel] on teinud" (s 16) või isegi teiste hirmuäratav vastuseis (s 8,18,19).
1 JA Thompson, Jeremiah, lk140
2 Brueggemann, Jeremiah, lk 22
Selle kommentaari autor: John Olley