Loe läbi alltoodud kirjakoht: JR 4:1-18
Iisraeli ja Juudat manitsetakse pöörduma1Kui sa, Iisrael, pöördud, siis pöördu minu poole, ütleb Issand; ja kui sa mu palge eest kõrvaldad oma jäledused, siis sa ei jää kodutuks.
2Ja kui sa vannud: „Nii tõesti kui Issand elab!” - vannud tões, õiguses ja õigluses, siis õnnistavad rahvad endid temaga ja kiitlevad temast.
3Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka!
4Laske endid ümber lõigata Issandale ja kõrvaldage oma südamete eesnahad, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks teie tegude kurjuse pärast, ilma et keegi kustutaks.
Juudat ähvardab kallaletung5Teatage Juudas ja kuulutage Jeruusalemmas ning öelge: Puhuge maal sarve, hüüdke valjusti ja öelge: Tulge kokku ja läki kindlustatud linnadesse!
6Tõstke lipp Siioni poole, põgenege, ärge peatuge! Sest mina toon põhja poole õnnetuse ja suure hävingu.
7Lõvi tõuseb oma rägastikust ja rahvaste hävitaja asub teele, tuleb välja oma asupaigast tegema su maad tühjaks, su linnu elaniketa varemeiks.
8Seepärast rõivastuge kotiriidesse, kurtke ja kaevelge, sest Issanda vihalõõm ei ole meie pealt pöördunud.
9Ja sel päeval, ütleb Issand, kaob julgus kuningal ja vürstidel, preestrid lõdisevad ja prohvetid on hämmeldunud.
10Aga mina ütlesin: Oh, Issand Jumal! Sa oled seda rahvast ja Jeruusalemma hoopis petnud, öeldes: Teile tuleb rahu - kuid ometi ulatab mõõk elu ligi!
11Sel ajal öeldakse sellele rahvale ja Jeruusalemmale: Kuum tuul tuleb lagedailt küngastelt kõrbes mu rahva tütre poole, aga mitte tuulamiseks ega puhastamiseks.
12Tuul, mis selleks on liiga vali, tuleb minu tarbeks: nüüd kuulutan ka mina neile kohut.
13Vaata, ta tõuseb pilvede sarnaselt ja ta sõjavankrid on otsekui tuulispea; ta hobused on kotkaist kiiremad. Häda meile, sest me oleme kadunud!
14Pese oma süda kurjusest, Jeruusalemm, et sind saaks päästa; kui kaua sa lased viibida eneses nurjatuil mõtteil?
15Sest kisa kostab Daanist ja kuulutab õudust Efraimi mäestikust:
16„Teatage rahvaile, vaata, kuulutage Jeruusalemmale: Piirajad tulevad kaugelt maalt ja tõstavad sõjakisa Juuda linnade vastu.”
17Need asuvad ta ümber otsekui väljavahid, sellepärast et ta on hakanud mulle vastu, ütleb Issand.
18Sinu tee ja sinu teod on seda sulle teinud; jah, sinu oma kurjuse pärast on see nii kibe, et ulatub su südameni.
Gedalja valitsus oli paljutõotav. Ta oli andnud inimestele enesekindluse ja paljud juudid olid temaga ühinenud. Oli tekkinud võimalus lepingute sõlmimiseks Paabeli kuningaga ja rahulootus maal, kuhu Jermija oli jäänud. Selle lootuse hävitas võimunäljas ja ambitsioonikas Ismael (41:1). Tema nälg võimu järele juhtis ta imelikesse liitudesse, kaasa arvatud ammonlastega, kes polnud Iisraeli sõbrad. See viis ta vägivallale, pettusele ja mõrvadele, mis vaevalt on Jumala seaduse kohased, isegi julmimatel aegadel. Auahnusest, mis on kontrolli alt väljunud, võib saada julm isand. See on samasugune tõde tänapäeval, kui see oli vanal ajal. Kui soovime käituda põhimõttekindlalt, võime kohata vastuseisu, ja see võib meid viia pragmaatilisusele. Keskastme juht, kellel palutakse välja selgitada ebaausus töökohas, või saada lühiajalised sõbrad ja isegi edutamise, kuid millise hinnaga? Kuidas on lood sinuga?
Nii et isegi, kuigi Gedalja - nagu Joosijagi 40 aastat enne teda - oli olnud hea juht inimestele, polnud see küllaldane, et tagada reformid, stabiilsus ja rahu. Juht saab ainult esitada üleskutse, et teda järgitaks Kui süda pole avatud Jumalale, ei järgita sellist ebakindlat teed, nagu usutee. See on Jumala töö muuta nende meelt – see võib võtta aega põlvkondi, sest algab 70-aastane kõrbeaeg. Jeremija oleks võinud öelda: ma ütlesin sulle.
Selle kommentaari autor: David Bruce