Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 1:46-55
Maarja kiituslaul46Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat
47ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
50ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
51Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
52Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
53näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
54Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
55nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.”
Kasutades Psalm 59 sõnu, puhkeb Vaimust täidetud Maarja laulma. Ja tema kiituslaulu on õigusega kristluse ajaloos nimetatud “Magnifikaadiks” (kiituslauluks), andes sellele nime ladina k laulu kõige esimese sõna järgi: “Magnificat anima mea Dominum”. Eelnedes Jeesuse sünnile on see kiituslaul teatud mõttes hümn tervele Uuele Testamendile (vrdl Mirjami lauluga 2Ms 15 peatükis, Vanas Testamendis). Maarja laulab Jumala armust ja päästest. Oma laulus vaatab ta ette sellele, kuidas Jeesus pöörab maailma peapeale: ta kukutab uhked ning tõstab üles alandlikud (Õp 3:34; Jk 4:6; 1Pt 5:5), täidab näljased aga saadab ära rikkad tühjade kätega (vt Lk 6:20-26). Maarja lapse läbi saab Jumala leping Aabrahamiga täidetud kaastundlikus tervendamises, ülimas ohvris ning ülestõusmise väes. Ja on igati kohane, et “kus iganes maailmas evangeeliumi kuulutatakse” (Mk 14:9), lauldakse ka Maarja laulu tema mälestuseks ja kiituseks “Issandale, minu Päästjale” (s 47).
Kui kõik see meile kohale jõuab, mida muud saame siis teha kui ülistada Maarja kombel Jumalat?
See laps saab täiskasvanuks ning astub lavale selleks, et rajada uus maailm, milles lõhestatud inimkond saab taas üheks. Läbi armu ja halastuse nagu seda omas Maarja, Eliisabet, sina ja mina, saab see maailma vähehaaval muudetud. Meie oleme tema suuvoodrid, tema käed ja jalad, kuulutades sellest loost sõnade, tegude ja suhtumiste läbi. Pühas Vaimus on meid kutsutud ühinema Maarjaga, et kõrgeks tõsta Tema püha nime!
On väga lihtne unustada et kõige esmalt on meid loodud austama Jumalat. Westminsteri Lühike Katekismus ütleb: “Inimese peamine eesmärk on tuua kiitust Jumalale ning Temast igavesti rõõmu tunda.”. Hiljem, kui Jumal meis täidab näljased vaimulikult ja materiaalselt, hakkab ka meie läbi valgus särama ning meie head teod kiitust tooma Jumalale taevas ( Mt 5:16). Ja mida muud neil 2017.aasta jõuludel peaksime tegema, kui ühinema Maarjaga, et kõrgeks kiita Jumalat?
Selle kommentaari autor: Mark Keown