Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 37:1-20
Jumalatu ja jumalakartliku saatus1Taaveti laul. Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut,
2sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!
3Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
7Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!
8Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!
9Sest kurjad hävitatakse; aga kes Issandat ootavad, need pärivad maa.
10Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil.
11Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust.
12Õel kavatseb kurja õigele ja kiristab tema peale hambaid.
13Issand naerab teda, sest ta näeb tema hukatuse päeva tulevat.
14Õelad paljastavad mõõga ja tõmbavad oma ammu vinna, et kukutada viletsat ja vaest ja tappa neid, kes on õigel teel.
15Kuid nende mõõk läheb nende eneste südamesse, ja nende ammud murduvad.
16Õige inimese pisku on parem kui paljude õelate suur varandus.
17Sest õelate käsivarred murduvad; kuid Issand toetab õigeid.
18Issand tunneb laitmatute päevi, ja nende pärisosa jääb igavesti.
19Nemad ei jää häbisse kurjal ajal, ja nälja päevil on neil küllalt.
20Sest õelad hukkuvad ja Issanda vaenlased nagu aasade ilu, nad haihtuvad, suitsuna haihtuvad.
See psalm toob meieni väga meeldival kujul Vana Testamendi tarkuse traditsiooni. Tegu on sõnatäht vormis kirjutatud psalmiga, kus iga järgnev lõik algab järjekordse Heebrea tähestiku tähega. Nii on otseses mõttes tegu jumalakartliku elu alfabeediga.
Psalmi keskne probleem on üks iidsemaid: me satume segadusse, muutume kadedaks või lausa vihaseks kui näeme, kuidas jumalakartmatutel läheb elus hästi, sel ajal kui ülejäänud, kes annavad oma parima, kogevad elu palju karmimalt. “Kus on Jumala õiglus?”, on meie küsimus.
Uuringud rõhutavad ikka ja jälle nende inimeste väljavoolu kirikust, kes on usus pettunud, või kelle illusioonid on purunenud. Inimesed nimetavad oma pettumuse allikaks konkreetse koguduse probleeme, või pettumist Jumalas; või on tekkinud skeptilisus usu suhtes üldse. Mõnda segab neid ümbritsevate inimeste käitumine; teisi ajab segadusse mõttetu võrdlemine uskmatute eluga, mille taustal Jumalasse uskumine ning sellele truuks jäämine tundub veelgi raskem.
Kõige tipuks tundub, et kõik need kes teevad ülekohut, pääsevad alati karistamatult; sageli sellest isegi kasu kõigates (s 35), ning nad isegi ei karda mingit kõrgemat sekkumist. See kõik võib teha meid kadedaks, kannatamatuks, või otse vihaseks. Ilmselt on igaüks meist tundnud midagi sarnast nähes narkoparunite luksuslikku elu või türanne rõhumas neid, kel midagi pole - see kisendav ülekohus on äärmiselt vale; aga kas see jääb alatiseks nii?
Taavet märkab kiirelt ohtu, et ebaõiglases maailmas elades võib väline “ära neelata” ustavate usu. Ning kui tahame Taaveti suhtumisest õppida, siis ei tohiks me iial teeselda, et usuelu on ilma probleemideta elust läbi libisemine, jäädes puutumata igasugusest ebavõrdsusest, kiusatustest või ebaõiglusest. Uskujatena, tuleb meil keskenduda hoopis muule - oma tegelikule pärandile.
Ja pikemas vaates tõusebki selgelt esile kõrgem tõde: need, kes elavad ja käivad usu varal Jumalasse, saavad oma tasu Jumalalt; need aga, kes Jumalat ignoreerides järgivad omaenese tahtmisi, saavad kätte teenitud karistuse - kui mitte kohe, siis kindlasti Jumalast määratud ajal. Tasub tähele panna ka psalmis esinevaid kiireid imperatiive: ära ärritu (s 1); usalda Jumalat (s 3); rõõmusta Jumalas (s 4); ole vaikselt, rahus (s 7); hoidu vihast (s 8), jne. Ja siis pöördu ning loetle järjest kõiki õnnistusi mille eeltingimuseks on meie kuuletumine. See on väljapääsutee millele psalm osutab.
Psalmi kulminatsiooniks on aga salmid 39-40, kus Taavet jõuab aulise tõotuseni: tema kindus ja varjuapik ning pääste - on Issandas.
Selle kommentaari autor: APÜ