Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 19:1-30

Gibealaste häbitegu

¹Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mäestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt.
²Aga tema liignaine vihastas ta peale ja läks tema juurest ära oma isakotta Petlemma Juudamaale ning oli seal neli kuud.
³Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua ta tagasi; mehega koos oli ta teener ja eeslipaar. Naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis tuli ta rõõmsasti temale vastu.
⁴Ja tema äi, nooriku isa, pidas teda kinni, nõnda et ta jäi tema juurde kolmeks päevaks; nad sõid ja jõid ning ööbisid seal.
⁵Neljandal päeval tõusid nad hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: „Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!”
⁶Ja nad istusid ning sõid ja jõid üheskoos; siis ütles nooriku isa mehele: „Ole ometi nõus ja jää ööseks, ja su süda olgu rõõmus!”
⁷Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna.
⁸Ja ta tõusis viienda päeva hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles temale: „Toeta oma südant ja viibige kuni päevaloodeni!” Ja nad sõid kahekesi.
⁹Siis tõusis mees minekule, tema ja ta liignaine ja ta teener, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: „Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää ööseks siia ja su süda olgu rõõmus! Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!”
¹⁰Aga mees ei tahtnud jääda ööseks, vaid tõusis ja läks ning jõudis Jebuusi, see on Jeruusalemma kohale; temal oli kaasas saduldatud eeslipaar, samuti oli ta liignaine koos temaga.
¹¹Kui nad olid Jebuusi juures, oli päike juba väga madalal ja teener ütles oma isandale: „Tule nüüd, põikame sellesse jebuuslaste linna ja jääme sinna ööseks!”
¹²Aga ta isand ütles temale: „Me ei pöördu mitte võõraste linna, kes pole Iisraeli laste hulgast, vaid läheme edasi Gibeasse!”
¹³Ja ta ütles oma teenrile: „Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!”
¹⁴Siis nad läksid sealt mööda ja käisid edasi ning päike loojus, kui nad olid Benjaminile kuuluva Gibea ligidal.
¹⁵Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale.
¹⁶Aga vaata, õhtul tuli üks vana mees väljalt töölt; see mees oli Efraimi mäestikust ja elas võõrana Gibeas; selle paiga mehed olid aga benjaminlased.
¹⁷Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: „Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?”
¹⁸Ja ta vastas temale: „Me oleme teel Petlemmast Juudamaalt Efraimi mäestiku ääremaile, sest ma olen sealt; ma käisin Petlemmas Juudamaal ja olen minemas Issanda koja poole; aga keegi ei võta mind oma kotta.
¹⁹Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja veini; su teenijal ja poisil, kes on koos su sulasega, ei puudu midagi.”
²⁰Siis ütles vana mees: „Rahu olgu sulle! Igatahes on mul olemas kõik, mis sul on vaja, ära ainult jää ööseks turule!”
²¹Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid.
²²Aga kui nende südamed olid rõõmsad, vaata, siis piirasid linna mehed, kõlvatud mehed, koja ümber, tagusid ukse pihta ja rääkisid vanale mehele, koja omanikule, öeldes: „Too välja see mees, kes tuli su kotta, ja me pruugime teda!”
²³Siis läks mees, koja omanik, välja nende juurde ja ütles neile: „Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et see mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust!
²⁴Vaata, siin on mu neitsilik tütar ja selle mehe liignaine! Ma toon nemad välja, magatage neid ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on! Aga selle mehega ärge tehke seda jäledust!”
²⁵Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis ta õue nende juurde; nad ühtisid naisega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid tal minna, kui hakkas koitma.²⁶Ja naine tuli hommiku koites ning langes selle mehe koja ukse ette, kus ta isand oli, jäädes sinna, kuni läks valgeks.
²⁷Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja ta käed olid läve peal.
²⁸Ta ütles naisele: „Tõuse ja lähme!” Aga too ei vastanud. Siis tõstis mees ta eesli selga, võttis kätte ja läks koju.
²⁹Ja kui ta jõudis oma kotta, siis võttis ta noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need Iisraeli kõigisse paigusse.
³⁰Ja igaüks, kes seda nägi, ütles: „Midagi niisugust ei ole sündinud ega nähtud alates sellest ajast, kui Iisraeli lapsed tulid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani. Mõelge sellele, pidage nõu ja kõnelge!”

Selle kommentaari autor: APÜ

• ← Pühapäev, 16. September 2018
• Teisipäev, 18. September 2018 →