Kui sa oled abielus, täna Jumalat oma abikaasa eest ja hoia teda oma palvetes; kui oled vallaline, palu Jumala käest armu, et teda teenida ja tema tahet täita. Kui tulnukas teiselt planeedilt maanduks planeedil Maa ja satuks nägema mitmeid meie reklaame, teeks ta ilmselt järelduse, et kõik meie maailmas on seotud seksiga. Esimese korintlaste raamatu esmakordsele lugejale võib sarnane mulje jääda, kuid see oli lihtsalt see viis, kuidas korintlaste maailm funktsioneeris ning kuidas funktsioneerib ka meie tänane maailm. Pauluse vastust ühele varasemale kirjale Korintose kirikust ei tohiks mõista kui “üks ühele elluviimiseks mõeldud joonist või kui lõplikku seaduslikku koodeksit, mida peame korralikult ja läbi kaalumata täitma” 1, vaid kui üldisi põhimõtteid.

Korintoses leidus valeõpetajaid, kes olid abielu kui sellise vastu. Sellest tuleneb ka antud teksti avalause, mis tõenäoliselt on tsitaat varasemast kirjast, „On hea, kui mees ei puutuks naist” (salm 1). Pauluse arvates on abielu kindel kaitsetorn ühiskonnas laialt levinud kõlblusetuse vastu, olles samal ajal ka mehele ja naisele sobivaks keskkonnaks, kus neil on võimalik üksteise ees oma abielukohustusi täita. Ka abielu on kingitus Jumalalt, nagu seda on ka vallalisus (salm 7). Nüüdisaja kirikud peaksid olema rohkem orienteeritud ka just vallalistele. Jumala plaan meie kõigi jaoks, abielus või mitte, on see, et teostaksime tema tahet - küll Tema juba teab ja mõistab meie vajadusi.

Tervislik abielu, kus kaks kristlast on pühendunud üksteise vajaduste täitmisele, on endiselt kindlus moraalitu kultuuri vastu. On ootuspärane, et abielus partnerid räägivad omavahel üksteise seksuaalsetest vajadustest (salm 5), kuid ühtlasi ka oma palveeludest. See osutab abielu puhul tugevale seosele seksuaalse intiimsuse ja läheduse vahel, mida pakub ühine palvetamine. Usklikul partneril on abielus, kus mõlemad abikaasad ei ole kristlased, suurem mõju, kui nad ehk oskavad oodata (salm 14). Nad ei tohiks alahinnata palve ja kristliku elustiili jõudu (1 Peetruse 3:1,2).