Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 7:8-16
Abielust ja vallaspõlvest8Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kui nad jääksid nõnda nagu minagi.
9Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
10Aga abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: Naine ärgu mingu mehest lahku;
11kui ta aga siiski on lahkunud, siis ta jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära! Ja mees ärgu hüljaku naist!
12Aga muude kohta ei ütle Issand, vaid mina: Kui kellelgi vennal on uskmatu naine ja naisele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end naisest!
13Ja kui kellelgi naisel on uskmatu mees ja mehele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end mehest,
14sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
15Kui nüüd uskmatu pool lahkub, siis lahkugu pealegi, sellistel juhtudel ei ole vend ega õde orjastatud. Jumal on teid kutsunud elama rahus.
16Sest millest sa tead, naine, et sa oma mehe päästad? Või millest sa tead, mees, et sa oma naise päästad?
Ma kirjutan seda teksti ajal, kui üle terve Suurbritannia on käimas abielu teemalised debatid, kus muuhulgas arutletakse selle üle, kas abielu peaks olema kitsendatud ainult mehe ja naise jaoks. Kuidas peaksime me mõtlema abielust ja milliselt peaksime me elama, olles kristlikus abielus? Paulus näeb abielu Jumala hoolitsusena, mis väljendab armastust, truudust ja allumist (salmid 1-5). Sinna hulka kuuluvad ka seksuaalsuhted - Jumal näeb abielu seksuaalse ja füüsilise eneseväljenduse kohana. Paulus on realist, mis puutub seksuaalsetesse himudesse ja nendega kaasnevatesse ahvatlustesse. Ta ei näita välja mingit piinlikkust, erinevalt meist, keda see kipub kimbutama! Me kõik oleme seksuaalsete mõtete, tunnete ja igatsustega olendid, ning vahel on mõnda neist raske kontrollida. Meie toetus ja õpetus peaks peegeldama seda konteksti.
Abielu peegeldab seda tõotatud lepingut, mille Jumal sõlmis inimestega. Selle aluseks on kannatlik ja vankumatu armastus (nt Psalm 86:15; 89:1-5). See on see Jumala poolt tõotatud truudus, mida Paulus mõtleb, kui ta hakkab rääkima lahutusest ja segatud abieludest kristlase ja mittekristlase vahel. Lahutus on kahtlemata viimane abinõu, kuna see seab kahtluse alla truuduse ja üksteisele allumise, mis on abielu aluseks. See on see Jumala poolt tõotatud armastus, mis ulatub ka nendeni, kes on seotud Jumala rahvaga (mittekristlastest abikaasad, lapsed; vaata 4. Moosese 15:14,15). Nad on mingil viisil muudetud “pühaks”; nad on erilises kohas kus kuulda ja kogeda Jumala armastust ja sellele reageerida. Nagu Peeturski, näeb Paulus abielu intiimsust kohana, kus evangeelium saab tõeliselt ümberkehastuda (salm 16; 1. Peetruse 3:1,2).
Paulus ülendab vallaline-olemise staatust (salmid 6-9). Mitte kõik, kes on vallalised, ei näe seda “kingitusena” (salm 7) - vähemalt mitte sellise kingina, mida nad oleks tahtnud! Paulus kiidab selle heaks kui ohvrimeelse elustiili, kuid sealjuures ei käi mingit süüd kaasas ka abiellumisega (salm 9) - see samuti on kingitus Jumalalt.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate