Jumal jätkab Joosepi juhtimist unenägude vahendusel. Arvatavasti tundis Joosep selleks ajaks juba eksimatult ära Jumala kõnetuse võrreldes muude unenägudega.

Joosepi väikese perekonna põgenemistee Egiptusesse oli pikk ja nemadki (nagu paljud põgenikud läbi aegade) pidid lahkuma äkitselt ja kiireloomuliselt keset ööpimedust selsamal ööl, kui Jumal oli unes Joosepit hoiatanud Heroodese mõrvaplaanide eest. Mõtteisse tuleb kümneid küsimusi: Mida Maarja ja Joosep oma ajsadega tegid? Kui neil oli kodu – kuidas nad selle maha jätsid? Kas neil oli aega öelda hüvasti oma perekonnale ja sõpradele? Kõige olulisem aga: kuidas tuleksime meie toime,kui Jumal paluks meil jätta kõik ning kiirelt minna kuhugi mujale? (Mk 10:21)

Jumalal oli Jeesuse maa peale tulekuga veel palju plaane ning oluline osa oli neis Naatsareti linnal Galileas. Naatsaret oli Joosepi kodulinn (Lk 2:4, 39), samas on Jeesuse “naatsaretlaseks” kutsumine  (s 23) tekitanud piibli uurijatele palju hämmingut, sest Vanas Testamendis pole ühtegi viidet sellise tiitli kohta. Mida võis Matteus sellega mõelda?

Üks võimalikke seletusi peitub sõnade sarnasuses: sõna “Neser” Jesaja prohevteeringus Messia kohta (Js 11:1-3) on tõlkes “Võsu” ja sarnaneb kõlalt “naatsaretlasega”. Jeesuse eluajal olid naatsaretlased üldiselt põlatud. Ka Jeesus, “Võsu” sai tunda põlgust ja äratõukamist, nii nagu Jesaja ette kuulutas (Js 53:3). Jeesuse elu jooksul kutsuti teda sageli “naatsaretlaseks” tema kodulinna järgi ning oli üldtuntud ütlemine, et Naatsaretist ei saa iial midagi head tulla (Jh 1:46). Linn ise, praegune En-Nazir,. oli väike, konservatiivne ja tähtsusetu, sest paiknes suure, Damaskusest Egiptusesse viiva kaubatee ääres ja palju suurema tõmbekeskuse külje all. 

Jeesuse asetumisega Galileamaale hakkavad ükshaaval lahti rulluma evangeeliumi lood, mis näitavad, kuidas Jumal oma plaani siin maa peale Jeesuse läbi teostas.