Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 2:13-18
Põgenemine Egiptusesse13Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: „Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!”
14Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse.
15Ja ta oli seal Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti suu kaudu: „Ma olen kutsunud oma Poja Egiptusest.”
Petlemma laste tapmine16Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.
17Siis läks täide, mida on räägitud prohvet Jeremija kaudu:
18„Raamas kuuldakse häält, nutmist ja kaebamist on palju. Raahel nutab oma lapsi ega lase ennast lohutada, sest neid ei ole enam.”
Jumala tahtmises käimine ei ole alati lihtne - ei selle järgimine ega ka mõistmine. Aga Jumal varustab alati oma lapsi ning Tema eesmärke ei saa väärata. Pane tähele taas Matteuse viiteid Vana Testamendi ettekuulutustele, mis juutidest lugejatele olid märgilise tähtsusega.
Ennasttäis ja võimuhull Heroodes, kuulus oma julmuse poolest, ei tundnud mingeid süümepiinu väikelaste tapmise pärast, kes võisid tema trooni ohustada (s 16). Jumal oli teadlik Tema Poega ähvardavast ohust ning sõnakuuleliku sulasena võtab Joosep väikese Jeesuse ning põgeneb öö varjus koos Maarjaga Egiptusesse (s 14).
Nii nagu ka teised iisraellased enne teda, leidis püha perekond varju Egiptuses. Esimestele usklikele oli see paralleel Jumala rahvast/ oma Pojast, keda Ta kutsub välja Egiptusest, vägagi tuttav ja kõnekas (s 15 Ho 11:1)
Petlemma emade lein toob meelde pagendusse viidud emade pisarad, aga ka nende perede leinavalu, kellel pojad omal ajal Egiptuses vaarao käsul hukati. On palju mõistetamatut Jumala rahva elus ja see esitab väljakutse Jumala usaldamisele. Just selles aga on Joosep oma kasvavas usalduses ja kuulekuses meile julgustuseks ja eeskujuks.
Jumal rääkis Joosepi vastu unenäo vahendusel neljal korral, ning tarkadega ühel korral. Enamik Joosepi unenägude kirjeldusi nimetab “Issanda inglit”. Ning Joosepi jaoks muutus see kindlaks ilmutuse viisiks. Tol hetkel oli tegu väga erilise ajaga Jumala kuningriigis, milles oli vaja erilist juhtimist ja kus seda ka kasutati.
Kas Jumal räägib ka tänapäeval unenägude kaudu?
Joeli raamat (Jl 2:28), mida tsiteerib ka Apostlite tegude raamat (Ap 2:17), kinnitab, et nii on. Piibli eelmine Joosep oli unistaja ning unenägude seletaja. Taaniel mõjutas terveid rahvaid oma unenägude läbi. Kuid nad mõlemad nägid unenägusid ajastul, kus ei olnud veel mingeid visuaalseid segajaid elektroonilise meedia poolelt.
Jumalast antud unenäod ei tohiks sisaldada mingit muud ilmutust, mis jääb väljapoole Jumala Sõnas ilmutatut. Tähendusrikkaid unenägusid võiks kahtluse korral jagada mõne vaimulik juhiga või eestplavetajaga.
Jumal on tõotanud, et Ta juhib oma lapse ja kui meie süda on õige Tema ees, siis võib Ta saata oma sõnumi lisaks unenägudele ka igasugusel muul viisil. Meil on vaja püsida kuuldel, sõnakuulelike ning tähelepanelikena.
Selle kommentaari autor: APÜ