Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Saamueli 3:6-21
Abner pakub Taavetile lepingut6Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses Abner Sauli kojas.
7Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset küsis Abnerilt: "Mispärast sa lähed mu isa liignaise juurde?"
8Aga Abner vihastas väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: "Kas ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole andnud sind Taaveti kätte. Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega!
9Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks, mida Issand temale on vandega tõotanud:
10kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!"
11Siis ei julgenud Iisboset Abnerile enam sõnagi kosta, sest ta kartis teda.12Ja Abner läkitas käskjalad enese poolt Taaveti juurde küsima: "Kelle päralt on maa?", et ütelda: "Tee minuga leping, ja vaata, siis on sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!"
13Ja tema vastas: "Hea küll, ma teen sinuga lepingu. Aga ma nõuan sinult ühte asja ja ütlen: Sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu palet."
14Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema: "Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti eesnaha eest!"
15Ja Iisboset läkitas naise järele ning võttis tema ära ta mehelt Paltielilt, Laisi pojalt.
16Aga ta mees tuli koos temaga ja käis nuttes ta järel Bahuurimini. Siis ütles Abner temale: "Mine tagasi!" Ja ta läks tagasi.17Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, öeldes: "Te olete juba ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks.
18Tehke seda siis nüüd, sest Issand on kõnelnud Taaveti kohta, öeldes: Oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva vilistite käest ja kõigi ta vaenlaste käest."
19Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis ja kogu Benjamini soo silmis hea oli.
20Kui Abner tuli Taaveti juurde Hebronisse ja koos temaga kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele, kes olid koos temaga.
21Ja Abner ütles Taavetile: "Ma võtan kätte ja lähen ning kogun oma isanda kuninga juurde kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab." Siis laskis Taavet Abneri minna, ja ta läks rahus.
Abner oli endale lubanud nii mõndagi, ja kui Iisboset selle ebaseaduslikkusele viitas, siis ta vihastas (s 7-8). Nii leidis ta, et kui tal ei lasta rahus tegutseda, on parem peremeest vahetada, sest nagunii oli Sauli kuningriik lagunemas.
Abner oskas poliitikat teha: ta pakkus Taavetile alistumislepingut. Selline tegutsemine kindlustanuks talle kindla koha Taaveti õukonnas. Et rahva toetust saada, tuletas ta rahvajuhtidega rääkides neile meelde, mida Jumal oli Taaveti kohta tõotanud.
Mõtiskluseks: Mis ajendas Abnerit tegutsema, kas armastus Taaveti vastu või omakasu?
Kas ka meie elus on vahel nii, et kui keegi annab mõista, et oleme milleski eksinud, vihastame ja marsime minema – sinna, kus meist nõnda ei arvata? Või võtame noomitust kuulda ja parandame end?
Kuigi Taavet oli Jumalast valitud kuningas ja teda teenida oli õige, ei õigustanud see Abneri käitumist. On vale pugeda manipuleerimise õigustamiseks õilsa eesmärgi varju – see viib meid Jumalast ainult kaugemale.
Selle kommentaari autor: Kaile Priimets