Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 15:7-29
Absalomi mäss Taaveti vastu7Ja nelja aasta pärast ütles Absalom kuningale: "Luba mind nüüd minna ja tasuda Hebronis tõotus, mille ma olen andnud Issandale!
8Sest su sulane andis tõotuse, kui ma elasin Süürias Gesuris, öeldes: Kui Issand viib mind tõesti tagasi Jeruusalemma, siis ma teenin Issandat."
9Ja kuningas ütles temale: "Mine rahuga!" Ja ta võttis kätte ning läks Hebronisse.
10Aga Absalom läkitas maakuulajaid ütlema kõigile Iisraeli suguharudele: "Kui te kuulete sarvehäält, siis öelge: Absalom on saanud Hebronis kuningaks!"
11Ja Absalomiga koos läks Jeruusalemmast kakssada meest, kes olid kutsutud; need läksid paha aimamata ega teadnud midagi kogu asjast.
12Kui Absalom tapaohvreid ohverdas, läkitas ta giilolase Ahitofeli, Taaveti nõuandja, tema linnast Giilost. Ja vandenõu kõvenes ning üha enam rahvast läks üle Absalomi poole.13Aga üks teatetooja tuli Taavetile ütlema: "Iisraeli meeste südamed hoiavad Absalomi poole."
14Siis ütles Taavet kõigile oma sulastele, kes olid koos temaga Jeruusalemmas: "Tõuskem ja põgenegem, sest muidu pole meil pääsu Absalomi eest! Rutakem minekule, et ta äkitselt ei saaks meid kätte, ei tooks meile õnnetust ega lööks linna mõõgateraga maha!"
15Ja kuninga sulased ütlesid kuningale: "Vaata, su sulased on valmis kõigeks, mida mu isand kuningas peab paremaks."
16Ja kuningas läks välja ning tema kannul kogu ta pere; aga kuningas jättis kümme liignaist koda hoidma.
17Kui kuningas läks välja ning tema kannul kogu rahvas, siis jäid nad peatuma viimase koja juurde.
18Ja kõik ta sulased läksid ta kõrvalt mööda; samuti läksid kuninga eest mööda kõik kreedid ja pleedid, ja kõik gatlased, kuussada meest, kes olid tulnud tema kannul Gatist.
19Ja kuningas ütles gatlasele Ittaile: "Miks sinagi tuled koos meiega? Pöördu tagasi ja jää kuninga juurde, sest sina oled võõras, pealegi pagulane oma kodupaigast!
20Eile sa tulid ja täna peaksin laskma sind hulkuda koos meiega? Lähen ju minagi üksnes, kuhu saan. Mine tagasi ja vii oma vennad enesega tagasi helduse ning ustavusega!"
21Aga Ittai kostis kuningale ja ütles: "Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui mu isand kuningas elab: paigas, kus on mu isand kuningas, olgu surmaks või eluks, seal tahab olla ka su sulane!"
22Ja Taavet ütles Ittaile: "Tule siis ja mine edasi!" Ja gatlane Ittai läks edasi ja kõik ta mehed ja väetid, kes olid koos temaga.
23Ja kogu maa nuttis suure häälega, kui kõik rahvas mööda läks. Ja kuningas läks üle Kidroni jõe, samuti läks üle kõik rahvas kõrbe suunas.24Ja vaata, seal olid ka Saadok ja kõik leviidid koos temaga - need kandsid Jumala seaduselaegast; ja nad panid Jumala laeka maha ning Ebjatar ohverdas, kuni kõik rahvas linnast oli viimseni üle läinud.
25Ja kuningas ütles Saadokile: "Vii Jumala laegas tagasi linna! Kui ma Issanda silmis armu leian, siis ta toob mu tagasi ja laseb mind näha seda ja selle asupaika.
26Aga kui ta ütleb nõnda: Mul pole sinust head meelt, siis vaata, siin ma olen, tema tehku minuga, nagu ta silmis hea on!"
Samamoodi asus Absalom pettusega ellu viima oma sepitsusi. 8. salmist leiame ühe patustanud inimese tõotuse Jumalale. Aga milline oli Absalomi jumalateenistus? Ilma meeleparanduseta on igasugune jumalateenistus tühine ning Jumal ei võta seda ohvrit vastu. Vaid alandlikele ning kahetsevaile südametele saab Jumal armu anda. Absalomi juures olid need tingimsued täitmata. Aastaid südames kantud vihkamine, enne kui ta oma venna tappis, oli ta südant nõnda paadutanud , et ilmselt polnud ta enam võimelinegi andestust otsima ega kahetsema. Ta lubab minna ohverdama Jehoovale ning kuningas ei kahtlusta teda milleski, sest kuninga südames oli toimunud täielik leppimine. See oleks pidanud puudutama ka poja südant. Ka meie võime teha asju, millest me tegelikult aru ei saa. Absalomiga, näiliselt ohverdama, läksid kaasa paljud, kes tegelikult ei mõistnud, millega nad olid ühinenud. Tekst näitab, et reeta võivad mõnikord isegi kõige lähemad. Keda siis üldse usaldada saab? Tuleb öelda, et vaid Jumala peale võime olla täiesti kindlad ja talle tasub rajada oma lootus.
Absalom värbab oma leeri ka Taaveti nõuandja, tugevdades seega veelgi oma vandenõu. Taaveti reaktsioon on hoopis teistsugune, selles näeme soovi säilitada nii inimesed kui kogu linn. Ta ei soovi anda Absalomile põhjust ründamiseks ning on valmis taanduma.
Näeme, et Taavet ei sunni kedagi enesele järgnema ei jõu ega pettusega vaid annab neile võimaluse mitte kaasa minna. Vabal tahtel tehtud otsused, inimene tavaliselt ka täidab, sunni ajel tehtud otsused reedetakse kergemini. Maailma loomisest alates on Jumal andnud inimesele võimaluse ise teha oma valikuid, ning Ta aktsepteerib neid, kuigi teab, et need pole alati õiged. Taavet toob oma lähikondlaste ette kogu eesootava raskuse ja tahab, et nad siis oleksid oma valikus kindlad. Kahtlejad ja need, kes ei riski kaasa minna, ei pea kuningat kartma, vaid nad saadetakse Jumala õnnistusega tagasi. Ometi ei pöördu keegi lahkuma. See oli tõeline pühendumine, sarnane Ruti pühendumisega oma ämmale Noomile, Ruti raamatus. Ka Jeesus ei mõistnud hukka oma lähedasi, kui need ta maha jätsid. Iga isadn oskab hinnata truudust oma alluvate juures, kui palju enam hindab seda Jumal. Jeesus ütles, et kes teda häbeneb, ning kardab näidata teistele oma ustavust, teda häbeneb kord ka tema.
Vast kõige tähtsam meie jaoks tänases loos võiks olla Taaveti jumalakartus. Ta ei tee midagi ilma Jumala peale lootmata, vaid on valmis vastu võtma kõike, isegi loobuma oma kuningavõimust - kui see vaid on Jumala tahtmine.
Selle kommentaari autor: Olavi Ilumets