1Ms 1:1-19

Kolmapäev, 25. Jaanuar 2006

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 1:1-19

Jumal loob ja õnnistab maailma
¹Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
²Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
³Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.
⁴Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
⁵Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.
⁶Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!”
⁷Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.
⁸Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.
⁹Ja Jumal ütles: „Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja nõnda sündis.
¹⁰Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
¹¹Ja Jumal ütles: „Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis:
¹²maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
¹³Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.
¹⁴Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,
¹⁵olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis:
¹⁶Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.
¹⁷Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
¹⁸ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
¹⁹Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.

Kunstnik võtab ette valge paberi ja alustab piirjoonte tõmbamist. Kõrvalseisjatele ei ütle need mõned jooned mitte midagi. Kui palju nad ka oma pead ei vaevaks, ei suuda nad näha lõpptulemust. Möödub aeg ja paber kaotab oma esialgse värvi – on näha erinevust valguse ja pimeduse vahel, näeme taevast ja maad, viljapuid, päikest, kuud.

Kunstnik paneb käed vaheliti rinnale ja on rahul – “see on hea”. Kõrvalseisjad ahhetavad, nähes seda ilu. Nad arvavad, et teos on valmis, täiuslik, kuid nad ei tea veel, et kunstnik pole lõpetanud…Nii tunneme meie, kui loeme loomislugu Piibli alguses. Jumalal kui ainsal loojal on olemas ettekujutus täiuslikust loomingust. Alguse kohta on mainitud ainult ühe reaga taevas ja maa (nii nagu kunstnikul paber). See on taust, mida Jumal hakkas täiendama ja ümber kujundama (s 1). Iga detail sellel teosel leiab oma koha, kuju ja otstarbe läbi Jumala tahte (s 2). Kõik, mis nüüd toimuma hakkab, leiab vaid ühe hinnangu – “see on hea”.Nii sageli kuuleme inimesi ütlemas: “Kui ma Jumalat ei näe, siis ka ei usu.” Kuulsat maali vaadates tunnustame kunstnikku, maksame head hinda, et seda vaadata ja omandada. Looduses ringi liikudes me näeme, mida Jumal on teinud, imetleme selle täiuslikkust, ent pahatihti suhtume sellesse kui omandisse, unustades Jumala kui loomingu autori.

Siis, kui asud taas Jumala loomingut vaatama, täna Teda ja ütle: “See, mida Sa oled teinud, on hea!”

Selle kommentaari autor: Allan Helde

Vaata Piiblivõtme arhiivi

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia