Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Mo 2:4-14
Aadam ja Eeva4See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,
5kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
6tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
7Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.8Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
9Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
10Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:
11esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;
12selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
13Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
14Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
Võib juhtuda, et meie valikuvabadus on meile orjuseks, mis märkamatult aheldab otsustusvõime. Siis kui “raudne eesriie” langes ja tuhanded eestlased Soome kaubanduskeskustes justkui hullununa ringi tormasid, ei saanud me aru, et valikuvabadus ei ole vabadus. Me ei oska eristada head halvast ja sageli valime valesti. Ühes vabadusega kaasneb ka vastutus. Eile saime teada, kui palju Jumal on usaldanud meie kätte: kalad, linnud, loomad, kogu maa… Vahest liigagi palju, sest kipume suures valitsemistuhinas Jumala unustama.
Inimene sai ainsa looduna elavaks hingeks, kellele Jumal oma eluhinguse, oma vaimu kaudu andis hoopis rohkem kui ülejäänud loodule: teadvuse, otsustus- ja vastutusvõime, südametunnistuse (s 7). See inimene seisis samuti valiku ees – nii palju head ühekorraga, lisaks toidule veel kulda ja kalliskive, puhast vett – “…kõik olid armsad pealtnäha, ja nendest oli hea süüa.”
Oleks ometi keegi, kes selles maailmas alati ütleks kuuldaval häälel, et see on hea, seda söö, või see on halb, ära puutu… Veel parem, kui keegi meie eest valed valikud hoopis ära koristaks!
Meie sinuga kohtume täna taas “puudega, mis on pealtnäha armsad”. Enne kui sirutad käe, vaata, kas see ei ole mitte “hea ja kurja tundmise puu”…
Selle kommentaari autor: Allan Helde