Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tt 1:1-9
Tervitus1Paulus, Jumala sulane ning Jeesuse Kristuse apostel Jumalast valitute usu järgi ja selle tõe tunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele,
2igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu,
3ja kes on määratud ajal teinud oma sõna avalikuks jutlustamise läbi, mis on usaldatud minu kätte Jumala, meie Päästja käsu kohaselt, -
4Tiitusele, tõelisele pojale meie ühise usu poolest: Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!Kogudusevanemate ja ülevaatajate määramisest5Ma jätsin su Kreetale maha selleks, et sa seaksid korda, mis jäi korraldamata, ning seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma tegin sulle ülesandeks:
6kui keegi on laitmatu - ühenaisemees, kellel on usklikud lapsed, keda ei süüdistata ulaelus ega allumatuses.
7Sest ülevaataja peab Jumala majapidajana olema laitmatu: selline, kes ei ole ennast täis, äkiline, joomar, kakleja, liigkasuvõtja,
8vaid külalislahke, head armastav, mõõdukas, õiglane, vaga, kasin,
9kes peab kinni õpetusekohasest ustavast sõnast, nii et ta oleks suuteline niihästi manitsema terve õpetuse varal kui ka ümber veenma vasturääkijaid.
Enne kui edasi loed, mõtiskle salmides 1-3 esitatud evangeeliumi kokkuvõtte üle. See on aluseks kogu kirjale.
Pauluse nõudmised vanematele võivad tunduda meile natuke veidrad. Kus on nõudmine, et vanemad kasutaksid head äripraktikat? Kus on akadeemilised nõudmised? Kus on nõudmine, et vanemaks saav inimene peab olema koguduse elus midagi saavutanud?
Paulust näib rohkem huvitavat vanemate käitumine kodus. Muidugi soovib ta juhtkonnas näha võimekaid, küpseid ja Jumalale pühendunud inimesi. Kuid ta teab, et neid omadusi omandatakse ja testitakse igapäevolukordades. Tänapäeval me kaldume vaatama inimeste avalikku imidžit, kuid nende tegelik iseloom avaldub elu igapäevastes aspektides. See on ka sfäär, kus iseloome muudetakse, aga see nõuab õiget fookust (armastada seda, mis on hea, s 8) ja õiget suhtumist (enesekontrolli, sirget selga, pühadust ja distsipliini, s 8). Kompromisside ajastul on meil palju õppida sellest loendist.
Ka tõde on oluline. See on viimane asi Pauluse nimekirjas – võibolla sellepärast, et ta teadis seda võitlust tõe eest, sest nii kergesti võib see viia kõrkgi, ülbe käitumiseni. Vigadele tuleb vastu seista, peenelt tuleb vahet teha, kas olla liiga leebe või liiga järsk. Postmodernistlikul ajastul näib Pauluse keelekasutus olevat sallimatu ja kohatu. Üks meie suurimatest väljakutsetest on leida viise rääkida tõest, sest paljude jaoks ei ole sellist asja. Paulus teadis, mida tähendab elada paljude tõdede maailmas. Tema vastuseks sellele oli vaielda ja kuulutada. Kuidas me suhtume oma kultuuri, mida näitab see meie kohta.
Selle kommentaari autor: John Grayston