Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 1:1-18
Jeesus tuleb maailma1Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
2Seesama oli alguses Jumala juures.
3Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud
4tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.
5Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
6Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes,
7see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.
8Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.
9Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.
10Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära.
11Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.
12Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,
13kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.
14Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
15Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: "Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina."
16Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.
17Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
18Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.
Milline löök! Siin on külmajudinaid tekitav algus, mis on hoidnud igasuguse taustaga lugejad ärevuses oma kirjutamise ajast saadik. Selle keele lihtsas suursugususes on midagi väga kaasahaaravat, samuti nagu faktis, et me ei tea kuni 17.salmini kellest jutt on. Haritud kreeklased olid harjunud mõtlema “sõnast” ( või logosest) kui korra põhimõttest, mis juhib maailma. Nad oleksid rahul esimese viie salmiga ja räägiksid , et Logos on see, mis hoiab kõike omal kohal ja tasakaalustab maailma vastandlikud jõud ekviliibriumini. Haritud juudid, teisest küljest, oleksid sama rahul esimese viie salmiga, kuid nemad räägiksid, et Jumala Logos on Jumala enda mõistus – tarkus, mida ta on näidanud Iisraeli looja ja vabastajana, seaduse andjana. Kuid ei kreeklased ega juudid poleks eales mõelnud rääkida, et see Logos sai inimolendiks.
See ongi antud proloogi haripunkt – lihaks saamine 14.salmis. “Oli tulemas maailma” 9.salmis ei tähenda tingimata inkarneerumist. /…/ Kuid Johannes ütleb : me kohtusime selle Logosega inimesena ja nägime tema au. See evangeelium on lugu sellest, kuidas me jõudsime vapustava veendumuseni ühest inimesest. 1
. Ristija Johannesel on siin tähtis roll mängida. Ta on salmides 6-8 selleks, et kindlustada mõistmist – “Sõna” on erinev prohvetlikust sõnast, lihtsast Jumala sõnumist. See sõna on Jumala oma süda. Ja Johannes on seal ka usu tähtsust üles tõstmas (s7). Sellesse sõnasse uskumine avab kõige vägevama suhte (s12).
1) Joh 1:1, 2 ; Heebr 2: 17
Selle kommentaari autor: Steve Motyer