Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 11:1-16
Jeesus saab teate Laatsaruse surmast1Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast;
2Maarja oli aga see, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige.
3Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: "Issand, vaata, su sõber on haige."
4Seda kuulnud, ütles Jeesus: "See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega."
5Aga Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust.
6Kui ta nüüd kuulis, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
7Pärast seda ütles ta jüngritele: "Läki jälle Juudamaale!"
8Jüngrid ütlesid talle: "Rabi, alles nüüdsama otsisid juudid võimalust sind kividega surnuks visata, ja sina lähed jälle sinna?"
9Jeesus vastas: "Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
10Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust."
11Nii ta rääkis ja jätkas siis: "Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama."
12Siis ütlesid jüngrid talle: "Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks."
13Ent Jeesus oli kõnelnud ta surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unne suikumisest.
14Nüüd siis ütles Jeesus neile täie selgusega: "Laatsarus on surnud,
15ja ma rõõmustan teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!"
16Siis ütles Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, kaasjüngritele: "Lähme meiegi, et temaga koos surra!"
Milised olid Jeesuse prioriteedid kõigi nende survete keskel, mis ümbritsesid Teda Ta teenistuse lõpuperioodil?
Kõigepealt - Jeesus pööras tähelepanu inimestele, kes olid Talle lähimad. Loeme evangeeliumidest, et Tal oli eriline suhe oma jüngritega, kellele Ta oli saanud nii Issandaks kui ka suureks vennaks. Näib, et Jeesus on dilemma ees, kui haigestub üks Ta lähimaid sõpru Laatsarus (s 3): kas peab Ta kõrvale kalduma maailma päästmisest, et aidata vaid ühte perekonda? Jeesuse jaoks pole see dilemma. See on nii sellepärast, et Tema jaoks ei ole keskpunkt mitte strateegiline plaan, vaid ohverdav armastus, ja see armastus toimib nii sõbra kodus kui ka ristil.
Teiseks - Jeesus vaatas sellele maailmale läbi oma Isa perspektiivi. Kui vaadata asju selle maailma valguses (s 9), siis näeb ainult osa tervikpildist: haigust ja surma. Ülejäänud osa pildist on, et Jumal kasutab selle perekonna õnnetust, et tuua au endale (s 4). See on kristlaste viga, kui tahetakse näha maailma ainult positiivselt, vähendades valu. Selle asemel saame möönda, et halvad asjad juhtuvad ka heade inimestega, sest me teame, et Jumal töötab igas olukorras - ka kõige süngemas - armastaval eesmärgil. (2 Rom 8:28)
Lõpuks - Jeesus otsib asjade välispinna all sügavamat vajadust äratada usku Temasse (s 15). Aja surve, psüühiline oht ja võimalus olla mittemõistetud on kõik vähem tähtsad kui aidata inimestel tajuda, et Tema on Kristus, Elava Jumala Poeg. Kui me alati keskendume oma asise ja tähtsa elu pingetele, või sellele, kui vihased me oleme sekulaarsele maailmale, mis ei mõista usu lihtsat tõde, siis laseme käest võimaluse usaldada Jeesust ja kogeda Tema jõudu meie igapäevases elus …
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge