Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 22:29 - 40
Miika kuulutab kaotust Ahabile ja Joosafatile29Ja Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat läksid üles Gileadi Raamotisse.
30Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: "Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!" Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ning läks sõtta.
31Aga Süüria kuningas oli andnud käsu sõjavankrite pealikuile, neid oli tal kolmkümmend kaks, ja oli öelnud: "Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!"
32Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: "See on kindlasti Iisraeli kuningas." Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama.
33Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema järelt.34Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Siis kuningas ütles oma sõjavankri juhile: "Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!"
35Kuid taplus ägenes sel päeval üha ja kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu, aga õhtul ta suri; ja haavast oli veri voolanud vankri põhja.
36Päikeseloojakul käis hädakisa läbi leeri. Öeldi: "Iga mees oma linna! Iga mees oma maale!"
37Nõnda suri kuningas ja viidi Samaariasse; ja kuningas maeti Samaariasse.
38Ja kui vankrit loputati Samaaria tiigi ääres, siis lakkusid koerad tema verd ja hoorad pesid end selles, nagu oli olnud Issanda sõna, mis ta oli öelnud.39Ja mis veel tuleks öelda Ahabist ja kõigest, mis ta tegi, ja elevandiluukojast, mille ta ehitas, ja kõigist linnadest, mis ta ehitas, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
40Ja Ahab läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.
. Ahabi probleem on selles, et ta ei soovi Jumalaga nõu pidada, ja isegi kui ta seda teeb – siis kogub ta kokku taltsutatud prohvetid, kes räägivad täpselt seda mida ta kuulda soovib. Joosafat kutsub üles otsima tõelist prohvetit, ja kui Ahab siis lahingusse läheb, teeb ta seda selge teadmisega, et see on vastu Jumalat saadud sõnumile. Hullem veel – ta üritab põgeneda talle porhveteeritud saatuse eest ning asetada tähelepanu keskmesse hoopis Joosafati ( s 32). Aga Jumalat ei saa narriks teha! Huupi lastud nool ( s 34) (!) tapab maskeerunud kuninga.
Jumalaga ei maksa mängida. Eelija ettekuulutus läheb täide ( s 38, vt ka 21:19). AHab ning Isebel pärivad oma tegude vilja ning valitsusaeg kus olid isegi mõned helged hetked , jõuab lõpule häbis ( s 40). Viimselt on ainult üks võimalik viis oma elu seada – Jumala viis.
Mil viisil juhime meie oma elusid? Kes on need nõuandjad, keda tähelepanelikult kuulame? Mis meid liikuma lükkab – isiklik kasu või Jumala au? Kõik antud vastused ei olnud sulle kõik meeltmööda, on aeg pöörduda tagasi Jumala juurde ning paluda Tema abi et muutuksime selliseks nagu Tema meid muuta soovib.
Selle kommentaari autor: John Grayston