Tänases tekstis asetatakse meie ette kaks vastanduvat eesmärki: „tühistamine“ ning „täitmine“, negatiivne ja positiivne. Jeesus tuli täitma, mitte tühistama Seadust ning prohveteid. JA ei piisa sellest kui oleme innukad – on vaja et meie innukus pürgiks meile mittemeeldiva „tühistamise“ asemel täitma Jumala eesmärke. Nende kahe suhtumise vahe seisneb uskumises et Jumala poolt loodus ei eksisteeri midagi väärtusetut. Kui miski tundub meile üleliigne, pole me lihtsalt mõistnud selle tõelist ulatust. Paulus ütleb, et kogu loodu ägab praeguses seisundis ( Rm 8:22–23). Ka meie eneste elud on mõjutatud sellest mittetäitumisest. Jeesus saab meid parandada ja taastada elamise täiusesse. „Sõnana mis sai lihaks“ – täidab tema Seaduse ja prohvetid. Eluleivana, täidab ta inimeste vaimulikud igatsused.Seadus ütleb „Sa ei tohi tappa“. Ja seaduse poolt vaadatuna pole viha üldse suur probleem kuni see ei põhjusta kellegi haavamist.. Ometi saab vihast surmavaenlane, kui meie elu eesmärk on jõuda täielikule täitumisele. „Täitumine“ sisaldab eneses ka positiivsed lähenemisviisi, ei piisa pelgalt negatiivsuse vältimisest. Ka religioonis ei aita vaid kuulekast seadusejärgimisest. Samamoodi kui käsu täitmine: sa ei tohi tappa – on puudulik ilma armastuse käsu samaaegse täitmiseta; nii on ka Jumala armastamise käsu täitmine puudulik/ tühi ilma armastuseta teiste inimeste vastu. Nii pole Jumalale vastuvõetavad ka meie ohvrid kui meie suhted teiste inimestega pole korras Jumala mõõdupuude järele ( s 23).See ongi Jumala kummardamise ja austamise praktiline pool – „vaimus ja tões“.