Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 37:12-36
Joosep müüakse Egiptusesse12Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.
13Ja Iisrael ütles Joosepile: "Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
14Siis ta ütles temale: "Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!" Ta läkitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.
15Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja mees küsis temalt, öeldes: "Mida sa otsid?"
16Ja tema vastas: "Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?"
17Ja mees ütles: "Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: Läki Dotanisse!" Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.18Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.
19Nad ütlesid üksteisele: "Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!
20Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!"
21Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: "Ärgem võtkem temalt hinge!"
22Ja Ruuben ütles neile: "Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!" Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
23Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
24ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.25Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
26Ja Juuda ütles oma vendadele: "Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
27Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!" Ja ta vennad kuulasid teda.
28Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.29Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus. Siis ta käristas oma riided lõhki
30ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: "Poissi ei ole enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?"
31Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid kuue verre.
Kui eilses tekstis nägime viha kasvamist ja õitsele puhkemist (ei saadud omavahel enam sõbralikult rääkidagi), siis täna jõuame viljani – otsese kuritööni.
Kus võis olla aga seeme, kõige algus? Kas Jaakobi vääras armastuses, mis eelistas üht poega teistele? Või oli see lihtsalt soodus pinnas, kus viha seeme sai kasvama hakata, seeme ise aga peitus mujal?
Jaakobi pojad ei ole mingid pühakud. Nad korraldasid suure veretöö peatükis 34; nüüd kipuvad nad oma venna elu kallale. Siiski, mitte kõik – Ruubeni ja Juuda südames liiguvad teised mõtted, miski on siiski suurem kui viha. Nähtavasti kasutab Jumal neid selleks, et oma rahva saatuse kujundamist jätkata.
Kui Jumal tahab mõnda inimest oma plaanides kasutada, siis Ta kaitseb teda ja kõikvõimalikud rünnakud tema vastu ei anna tulemusi. See kogemus on tuntud elus mujaltki.
Teiselt poolt, see inimene peab võib-olla üle elama rohkem kui teised – suur au ei tule enne tõelist alanduse kooli (muidu rikuks ülendamine inimese ära). Kooli esimene klass oli ehk kodus vihkamise ja kadeduse keskel elamine, tänases tekstis toimub üleviimine teise klassi – orjaks Egiptusesse.
Mida võis Joosep tunda? Kas oli kuskil näha lohutavat valguskiirt?
Kus oli nende sündmuste ajal Jumal? Loe 45:5!
Selle kommentaari autor: APÜ