Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 46:8 - 47:12
Jaakob asub Egiptusesse8Ja need on Iisraeli laste nimed, kes Egiptusesse tulid: Jaakob ja tema pojad. Jaakobi esmasündinu oli Ruuben.
9Ruubeni pojad olid Hanok, Pallu, Hesron ja Karmi.
10Siimeoni pojad olid Jemuel, Jaamin, Ohad, Jaakin, Sohar ja Saul, kaananlanna poeg.
11Leevi pojad olid Geerson, Kehat ja Merari.
12Juuda pojad olid Eer, Oonan, Seela, Perets ja Serah; aga Eer ja Oonan surid Kaananimaal. Peretsi pojad olid Hesron ja Haamul.
13Issaskari pojad olid Toola, Puvva, Jaasub ja Simron.
14Sebuloni pojad olid Sered, Eelon ja Jahleel.
15Need olid Lea pojad, keda ta Jaakobile ilmale tõi Mesopotaamias; peale nende oli tal tütar Diina. Kõiki ta poegi ja tütreid oli ühtekokku kolmkümmend kolm hinge.
16Gaadi pojad olid Sefon, Haggi, Suuni, Esbon, Eeri, Arodi ja Areli.
17Aaseri pojad olid Jimna, Jisva, Jisvi ja Berija; nende õde oli Serah. Beria pojad olid Heber ja Malkiel.
18Need olid selle Silpa pojad, kelle Laaban andis oma tütrele Leale ja kes tõi need Jaakobile ilmale, kuusteist hinge.
19Jaakobi naise Raaheli pojad olid Joosep ja Benjamin.
20Joosepile sündisid Egiptusemaal pojad, keda temale ilmale tõi Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar: Manasse ja Efraim.
21Benjamini pojad olid Bela, Beker, Asbel, Geera, Naaman, Eehi, Ross, Muppim, Huppim ja Aard.
22Need olid Raaheli pojad, kes Jaakobile sündisid, ühtekokku neliteist hinge.
23Daani poeg oli Husim.
24Naftali pojad olid Jahsel, Guuni, Jeeser ja Sillem.
25Need olid selle Billa pojad, kelle Laaban andis oma tütrele Raahelile ja kes tõi need Jaakobile ilmale, ühtekokku seitse hinge.
26Kõiki hingi, kes Jaakobiga Egiptusesse tulid, kes tema niudeist olid väljunud, peale Jaakobi poegade naiste, oli ühtekokku kuuskümmend kuus hinge.
27Ja Joosepi poegi, kes temale Egiptuses olid sündinud, oli kaks hinge; kõiki Jaakobi soo hingi, kes Egiptusesse tulid, oli seitsekümmend.
Tänase lõigu alguses asetatakse meie ette Iisraeli suguharud nii nagu need sündisid Jakobi poegadele – ja kõik need ülesloetud sündisid vaid sellele väikesele 70 pealisele hulgale, kes läksid koos Jakobiga , et saada Jumala tõotuse kohaselt „suureks rahvaks“ ( 5Ms 10:22)
Kui saabub Joosep oma uhkes tõllas kohtama isa, saab kogu see hiilgus kõrvale pühitud, sest Joosep „nuttis kaua“. Ei mingeid formaalseid pisaraid – Joosep, suur mees rahva eesotsas on tulnud siia. Joosep, kadunud poeg leiab taas oma isa. Need on pisarad kõigi möödunud aastate pärast ja taaskohtumise rõõmu pärast. Selles taaskohtumises ilmneb aga ka Jumala salajane toimimine läbi kõigi nende „kaotatud“ aastate mis nüüd kohtumises Jumala tõotuste täitumisega ka avalikuks saab.
Kuid… selsamal hetkel kohtab Egiptus ka Iisraeli. Oma uuel kodumaal on Joosep valitseja ning temagi pere peab järgima õukonnareegleid. Viis valitud venda peavad kohtuma vaaraoga, püüdes arvesse võtta Joosepi poolt antud nõuandeid. Olulisim on aga vaarao kohtumine Jakobiga, kes teda õnnistab. Meie teame selle õnnistuse väge ja absoluutset kehtivust. Ja see on müstiline, et Jumal midagi nii võimsat ja väelist annab tema perele oma tõotustes. Vaaraod õnnistades rõhutab Jakob et ta on elanud kui võõras, järgides oma usku – ja ka nüüd saab ta elama küll Egiptuses, kuid mitte nii nagu egiptlased.
Joosep aga – on nii Egiptusest kui Iisraelist, olles ustav mõlemale, ometi elades nende kokkupuute piiril. Tema elus kohtusid kaks erinevat eluviisi ja ta teenib ustavalt mõlemas, tehes rahu nende vahel. Ja nii ilmneb Joosepi elus seesama kutsumine nagu tema isalgi – „ olla õnnistuseks kogu maailmale“ – kuigi hoopis teisel kujul.
Selle kommentaari autor: Ruth Etchells