Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Moosese 47:13-31
Joosepi tegevus näljahäda leevendamiseks13Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.
14Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.
15Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: "Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?"
16Ja Joosep vastas: "Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas."
17Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.
18Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: "Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.
19Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!"
20Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.
21Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.
22Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.23Ja Joosep ütles rahvale: "Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!
24Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele."
25Ja nad vastasid: "Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks."
26Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.Jaakobi viimne tahe27Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.
28Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.
29Kui Iisraeli surmapäev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: "Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,
30sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!" Ja ta vastas: "Ma teen su sõna järgi!"
31Ja tema ütles: "Vannu mulle!" Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.
Tänane kirjakoht jaguneb kaheks suureks osaks: Joosepi “viljakas” tegevus Egiptuses (s 13-26) ja Jakobi (Iisraeli) maise elu lõpu ettevalmistus (salmid 27-31).
Oleme jõudnud vaarao unenäo täitumiseni. Egiptuse rahvas kannatab suurt nälga. Joosep kui tark ja usin vaarao sulane täidab isanda varasalvi. Ta on tähtsuselt teine mees Egiptuses ning tema sõna on seaduseks.
Siinkohal oleks paslik meenutada Joosepi “karjääri” algust – vendade vandenõu, orjaks müümist ning vangla-aastaid valesüüdistuse pärast. Kuidas oli endine vang ometi nii kaugele jõudnud?
Vastus peitub ilmselt Joosepi osaduses Jumalaga. Ta oli ustav olnud selles piskus, mis Jumal talle oli andnud. Vaatamata sellele, et tal polnud perekonnaga vedanud – ta oli armastatud naise esikpoeg, isa silmatera, kuid vendade põlualune –, kasutas ta ära kõik hilisemad võimalused, mida Jumal talle andis. Ta oli töökas ja tarkust täis. Ta järgis ka kindlaid moraalipõhimõtteid, isegi siis, kui see talle vabaduse maksis.
Joosep usaldas Jumalat raskustes isegi enam, ning kui joogikallaja teda esimesel korral alt oli vedanud, ootas ta ikka pikisilmi Jumala tõotuste täitumist. Ka ülevaatajana mõistis ta oma vastutust Jumala ja inimeste ees ning seda, mida ta tegema peab. Vaatamata võimupositsioonile ei läinud Joosep uhkeks, vaid andestas siiralt neile, kes olid talle kurja teinud.
Tänapäeva eesti ühiskonnas igatsevad paljud rikkuse järele. Kas tänases peatükis ei peitugi ehk tõde selle kohta, kuidas olla rikas Jumalas? Kui suudame Jumalat usaldada nii nagu Joosep, õnnistab Ta meiegi elu rikkalikult.
Selle kommentaari autor: APÜ