Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 49:29 - 50:14
Jaakobi surm ja matus29Ja ta käskis neid ning ütles neile: "Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hett Efroni väljal,
30sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hett Efronilt pärushauaks.
31Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea.
32Väli ja seal olev koobas on hettidelt ostetud."
33Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.
1Siis Joosep langes oma isa palge vastu, nuttis tema kohal ja suudles teda.
2Ja Joosep käskis oma teenistuses olevaid arste tema isa palsameerida; ja arstid palsameerisid Iisraeli.
3Selleks kulus nelikümmend päeva, sest nii palju päevi kulub palsameerimiseks; ja egiptlased nutsid teda seitsekümmend päeva.
4Kui tema nutupäevad olid möödunud, siis Joosep rääkis vaarao hoovkonnaga, öeldes: "Kui ma nüüd teie silmis olen armu leidnud, siis rääkige vaarao kõrva ees ja öelge:
5Minu isa laskis mind vanduda, öeldes: Vaata, ma suren. Mata mind mu hauda, mille ma enesele olen kaevanud Kaananimaal! Ma tahaksin nüüd minna, oma isa matta ja siis tagasi tulla."
6Ja vaarao ütles: "Mine ja mata oma isa, nõnda nagu ta sind on lasknud vanduda!"
7Ja Joosep läks oma isa matma; ja temaga koos läksid kõik vaarao sulased, tema hoovkonna vanemad ja kõik Egiptusemaa vanemad,
8ja kogu Joosepi pere ja tema vennad ja ta isa pere; ainult oma väetid lapsed ja lambad, kitsed ja veised jätsid nad Gooseni maakonda.
9Ja temaga koos läksid niihästi vankrid kui ratsanikud, ja see oli väga suur karavan.
10Kui nad jõudsid Atadi rehealuse juurde, mis on teisel pool Jordanit, siis nad panid seal toime väga suure ja mõjuva leinakaebuse, ja ta pidas oma isa peiesid seitse päeva.
11Kui maa elanikud, kaananlased, nägid neid peiesid Atadi rehealuse juures, siis nad ütlesid: "Need on egiptlastel suured peied." Seepärast pandi sellele paigale nimeks Aabel-Mitsraim; see on teisel pool Jordanit.12Ja ta pojad tegid temaga nõnda, nagu ta neid oli käskinud:
13ta pojad viisid tema Kaananimaale ja matsid ta Makpela välja koopasse Mamre kohal, mille Aabraham koos väljaga oli ostnud pärandhauaks hett Efronilt.
14Ja Joosep läks tagasi Egiptusesse, tema ja ta vennad ja kõik, kes koos temaga olid läinud ta isa matma, pärast seda kui ta oma isa oli matnud.
Surma lävel oli Jakobi kõige pakilisem mure siduda oma pere tugevalt Jumala tõotusega. Sealt järgmine hool oli anda väga selged juhtnöörid oma matmiseks. Ning kirjeldatud kokkuvõte kuidas neid juhtnööre täideti joonistab meile pildi milles põimuvad suurmehe auväärne ja avalik matustalitus ning tema lähedaste intensiivne lein. Põimuvad ka Egiptuse ning Iisraeli rahva kultuurid, seda isegi surnukeha käsitlemises. Poja ja israeliidina – langeb Joosep nuttes Jakobi surnukehale ( 50:1). Egiptuse kõrge riigiametnikuna annab ta käsu 40 päevase palsameerimisprotsessi alustamiseks ( s 2,3) mis väljendab hoopis teistsugust arusaamist surmast. Egiptlaste reaktsioonina tehtud 70 päeva kestev formaalne lein viitab austusele kuningliku persooni vastu.
On möödunud 17 aastat sellest ajast kui Joosep vaarao loaga tõi oma perekonna Egiptusesse elama. Ja kuigi ka nüüd tunneb vaarao kindlasti Joosepit, ( võrdle seda 2Ms 1;8) , peab Joosep siiski vajalikuks pöörduda kogu kuningliku õukonna poole saamaks luba lahkuda maalt ning täita oma isale antud tõotus matta ta omale maale. Joosepi positsioon vaarao juures jääb ka nüüd kindlaks ning sellele palvele järgneb grandioosne ning mitmetest erilistest detailidest vürtsitatud matuseprotsessioon. Selles protsessioonis eksponeeritakse Egiptuse ametlikku leina kogetud kaotuse üle sel määral , et see jätab piisavalt sügava mulje ka kohalikele kaananlastele.
Ja kuigi Joosep on olnud sündmuste juhtija, on Jakobi teised pojad need, kes oma isa hauda asetavad ( s 12,13). Jakobi detailideni minev täpsus oma matmise instruktsioonides on oluline. See maatükk kuhu ta maetakse on tervel Kaananimaal ainuke, mis legaalselt kuulub talle, sest ta päris selle Aabrahamilt, kes oli selle kõiki Lähis-Ida kauplemistavasid järgides ostnud enesele matmispaigaks ( 1Ms 23; 3-20 m 25:7-10). Jakobi jaoks sai nii kinnitatud 2 olulist asja: ta puhkab oma esiisadega koos ( 49;29) ning ta kindlustab oma hauas olekuga selle, et nimetatud maa saab temast sündivale rahvale nii nagu oli vandega tõotatud. Milline püsivus ning järjekindlus!
Jakob ei saanud näha tõotuse täitumist, ometi hoidis ta sellest kinni isegi surres ning suri usukangelasena. Ta on kui sümbol sellest, mida Jumala arm võib inimesega teha, kui inimesel on igatsus Jumalast iga hinnaga kinni hoida. Jakob suri 147 aastaselt, olles elanud elu täis raskusi ja võitlusi. Tal oli palju puudusi ning ka patte polnud vähe. Samas oli temas kustutamatu janu Jumala järele ning südamehoiak, mis kõigele vaatamata ikka Jumala peale lootis. Oma pika elu jooksul oli ta õppinud, kust tulevad tõelised õnnistused.
Selle kommentaari autor: Ruth Etchells