Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 64:1-11
Palve halastuse ja abi pärast1Oh, et sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla, et mäed kõiguksid su ees - otsekui tuli põletaks risu või tuli paneks vee keema -, et su nimi saaks tuntuks su vaenlastele, et rahvad väriseksid su ees,
2kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees - sellest ei ole kuuldud muistsest ajast.
3Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale seesugust võiks teha.
4Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele! Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme?
5Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul.
6Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama; sest sina oled peitnud oma palge meie eest ja oled lasknud meid hääbuda meie süütegude tõttu.
7Nüüd aga, Issand, oled sina meie isa. Meie oleme savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö.
8Issand! Ära vihasta üleliia ja ära meenuta ülekohut lõpmata: näe, vaata ometi - me kõik oleme ju sinu rahvas!
9Su pühad linnad on saanud kõrbeks, Siion on saanud kõrbeks, Jeruusalemm kõnnumaaks.
10Meie püha ja ilus koda, kus meie vanemad sind ülistasid, on saanud tuleroaks, ja varemeis on kõik, mis oli meile kallis.
11Kas sa selle juures, Issand, tahad ennast veel tagasi hoida, vaikida ja meid üliväga alandada?
Prohvet igatseb kogu hingest, et Jumal võimsa käsivarrega sekkuks oma rahva elusse. Ta palun, et Jumal näitaks oma nime tulist väge ja teeks hirmuäratavaid väelisis tegusid ( s1).
„ Kui sa… tuled alla, mäed kõiguvad su ees…“ ( s2). Prohvet toetub sellele, et Iisraeli Jumal on ainus ja tõesti Jumal, kes aitab neid kes Teda ootavad ( 3). Sealsamas aga meenub prohvetile ka see kuidas rahvas on pattu teinud ja et temagi on Jumala ees üks patuste hulgast.
Kas ka sina tunned Jumala ees seistes end samamoodi?
Kõige masendavam on prohveti meelest see, et keegi ei hüüa appi Jumalat ega otsi temas pelgupaika kogu südamest. Ometi on just Issanda appi hüüdmine selle rahva esimestest päevadest saadik olnud üks rahva põhitunnuseid. Kas inimesed on siis nüüd nii ennastäis läinud või hoopis nii lootuseta, et isegi Jumalat enam appi ei hüüa?
Prohvet kogeb ka, et Jumal on rahva peale vihastunud ning peitnud oma palge inimeste eest.
Jumala rahva liikmed on kui kuivanud lehed, mide tuul ära pühib ( s 5).
Siiski – prohvet ei jää lootusetusesse kinni, vaid pürgib Jumala poole, rajades oma palve sellele, et Jumal on meie Isa. Ta kogeb kuidas me kõik oleme Tema käes otsekui savi potissepa käes - „me kõik oleme sinu kätetöö“ ( 7). Seesama pilt sai oluliseks ka Jeremiale, kes nägi et saviastjad võivad potissepa käes ka rikki minna ( Jr 18:1-6). Aga isegi siis ei jäta potissepp seda, vaid algab kujundamist otsast peale. Ja samamoodi on Jumala, Suure Potissepa käes tema rahvas.
Selle kommentaari autor: Olavi Peltola