Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 1:1-17
Eessõna1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.Ristija Johannese sünni ettekuulutus5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
13Aga ingel ütles talle:
"Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast."
Kõigepealt rajab Luukas aluse enesele kui ajaloo kirjutajale. Tema esimese loo ajalooline raam on kuningas Heroodese valitsusaeg ning ta keskendub elatanud preester Sakariase ja tema naise Elisabeti loole, alustades nende laitmatuse märkimisest ( s 5-7).
Preestrina oli Sakarias Jumala plaanide täideviimise keskpunktis. Ta oli Jumala rahva kutsumise, jumalateenimise ning tuleviku lootuste eest hoolitseja, kelle peamiseks ülesandeks oli juhtida rahvast Jumala teenimises ning tuletada neile meelde, et see rahvas sai elada vaid Jumala sekkumiste tõttu – Punase mere ääres, nuhtluste ajal, kõrbeteekonnal jpm. On üllatav, et Sakariasel oli raske uskuda seda mida ingel talle ütles. Kas Jumal ei olnud võimeline tegema midagi erakordset? Kõikidest inimestest oleks just Sakarias pidanud arvama seda võimalikuks. Tema eelkäijad. Mooses ja Taavet kogesid, et suure eesõigusega käib kaasas ka suur vastutus. Veelgi enam - ka nemad olid palvetanud poja pärast ( s13).
Aga Sakariase usupuudus väljendus selgelt tema spontaanses vastuses ning näitas kui sügavale oli skepsis tema südamesse enda närinud. Võib-olla peaksime ka meie paluma, et Jumal näitaks milline on meie südame olukord?
Ingli kuulutus sisaldas veel imelisema sõnumi sündiva lapse tulevikurolli kohta: seda last pidi austatama enam kui kedagi teist ning sarnaselt prohvet Eelijale kutsub ta Jumala rahva taas tagasi Jumala juurde meeleparanduses. Ta tuleb Jumalale pühendada kui nasiir – ning tema ülesandeks on valmistada Jumala rahvast selleks, mida Jumal plaanis teha.
Sakarias jäi tummaks. Kuidas saabki uskumatu preester jagada Jumala Sõna või õnnistada Jumala rahvast? Ja siiski – Jumal ei heida kõrvale isegi neid oma sulaseid, kes läbi kukuvad. Nagu näeme ka sellest loost tõi Jumala karistus viimselt kaasa ka head.
Selle kommentaari autor: Rob Willoughby