Tänases tekstis on Eliisabet kesksel kohal, mitte ainult Maarja rasedust ära tundes, vaid ka tema üle rõõmustades ning tema kohta prohveteerides. Tundub, et ingel Gabriel avas Maarja jaoks tee nii, et ta sai oma lugu jagada sugulasega ( 1:36). Ja et Maarja just nii teeb, tõstab veelkord esile tema usku. Sest tõeline usk tahab jagada häid uudiseid selle kohta mida Jumal tegemas on! Selle jagamise tulemusel saab ta ise kinnitatud Eliisabeti Pühast Vaimust inspireeritud vastuse läbi.
Saanud kinnitatud selle külastuse läbi, puhkeb Maarja kiitma Jumalat. Paljudes traditsioonilistes kirikutes lauldakse Magnifikaati ( või Maarja kiituslaulu) enamikel pühapäeva õhtutel. Aga miks kiita Jumalat sõnadega, mis kuuluvad tegelikult jõuluaega? Aga lihtsalt sellepärast, et kuigi Jeesuse sünnilugu on täiesti unikaalne, ütleb Maarja siin midagi mis on igavesti kehtiv kogu Jumala rahva jaoks kõikidel aegadel. Maarja laul on põimik Vana Testamendi tsitaatidest, millest suur osa on pärit Hanna laulust (1 Sm 2:1-10).
Ja mida muud ongi oodata kirjaoskamatult neiult kes tuleb väga tõsisest religioossest taustast? Tema meeled on täidetud Iisraeli Pühakirja sõnade ning fraasidega.
Võib-olla Maarja mõtlemine oli suunatud, kuid igatahes algab ta oma kiituslaulu Jmala armu ja tegude esiletoomisega. Ta on täis ülistust oma Päästja, Kõikvõimsa ja Püha vastu ( s 46-49).
Vaatamata sündmuste erakordsusele ei olnud Maarjal erilisi illusioone tuleviku osas. Ja see annab talle imetlusväärse tasakaalu ning perspektiivi. Vaatamata omaenese erilisele rollile, tsiteerib Maarja Jumala korduvaid päästetegusid alates Aabrahami aegadest. Meil on Jumal kes tõstab üles vaese ja hädalise selle maailma suurte ning võimsate arvelt.