Loe läbi alltoodud kirjakoht: Koloslastele 1:9-14
Tänu ja palve koguduse eest9Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises,
10et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises
11ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga
12tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis,
13kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki,
14kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.
Pole tähtis, kas oled 51- või 17-aastane, kristlane olemine tähendab eelkõige otsust kuulata Jumala sõna terve oma elu. Pauluse palve sisaldab mõlemat peateemat, mille mina ja Louisa Kolossa kirjaga tegelema hakates ära tundsime – püsivus ning tarkus. Enamik meist tahaksid kiirustada asju tagant ning lõigata veidi siit ja sealt. Kuid kristlasena elades on väga vähe „lõikamise“ võimalusi ning mõnikord on tulemusi vaja kaua oodata. Paulus ütleb ise, et tema palve sõprade eest on püsiv (s9) ning ta soovib, et nad kannaksid vilja (s10). Ta teab, et lõikus tuleb alles pärast pikka kasvuperioodi. Paulus palub, et tema sõbrad saaksid vajaliku vaimuliku tarkuse, millele ome elud rajada (s9) sest ilma teadmiseta, mida Jumal tahab, et me oleksime ning teeksime, on võimatu Talle meelepärane olla. Jumala tarkus annab meile vastupidavuse, kannatlikkuse ning rõõmu (s11). Nagu me kõik, kes usaldame Jeesust, on Pauluse Kolossa sõbrad vabad ning nende patud on andestatud (s13,14) – nad on valmis eluaegseks Jumala järgimiseks.
Selle kommentaari autor: Robert ja Louisa Willoughby