Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 18:31-43
Jeesus kuulutab taas ette oma surma ja ülestõusmist31Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles."
34Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.Jeesus tervendab pimeda35Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38Ja ta hüüdis: "Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
39Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: "Taaveti Poeg, halasta minu peale!"
40Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41"Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?" Tema aga ütles: "Issand, et ma jälle näeksin!"
42Ja Jeesus ütles talle: "Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!"
43Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.
On tõeline tragöödia, kui inimene läbib elu pimesi. Minu nägemispuudega kristlastest sõbrad ütlevad, et suurim puue ei ole mitte füüsiline pimedus, vaid see kui inimene rändab läbi elu suutmata näha Jumala hea eesmärgi tõendeid oma elus. See häda, mida saaks vältida, kimbutab aga väga paljusid; eriliselt kahetsusväärne aga on see kui kristlased selle all kannatavad. Tänases tekstis räägitakse meile kahest pime olemise juhtumist. Esimene neist toob esile Jeesusele kõige lähemal olevate inimeste „pimeduse“ (s 34). Ja see ei ole mitte esimene kord, kus Jeesus viitab eelolevatele sündmustele Jeruusalemmas.
Siitpoolt risti vaadates ei suuda me ette kujutada et Jeesus oleks võinud end veel täpsemini väljendada ette kuulutades oma surma ja ülestõusmist ning Luukas näitab et jüngrid ei saanud sellest üldse aru.
Teisel puhul on muljetavaldav kui järjekindlalt pime mees hüüab Jeesuse halastuse järele, mida ta siis ka täpsustab igatsusena saada tagasi oma nägemine. Luukas on need lood kokku pannud näitamaks et nii rikkad ja privilegeeritud ( 18:18-23) kui ka vaene kerjus mõlemad vajavad päästet. Sisseminek kuningriiki toimub läbi isikliku meeleheitliku abituse kogemise mida pime mees ka avalikult väljendas ( „ ta hüüdis“ võiks tõlkida ka „ ta kisendas“).
Tõde on aga see ,et ainult Jeesus suudab avada pimedate silmi – olgu tegu vaimse või füüsilise pimedusega ning ta teeb seda vaid siis kui pöördume tema poole alandlikkus otsusekindluses kätte saada Jumala armukingitus. Elus on hulgaliselt asju mis teevad meid Jumala eesmärkide suhtes pimedaiks ning peaksime palvetama otsekui Paulus - et meie südame silmad saaksid valgustatud veel paremini tundma teda ning oma kutsumist kristlastena.
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb