Loe läbi alltoodud kirjakoht: Gl 1:10-24
Ainsast evangeeliumist10Kas ma nüüd otsin toetust inimestelt või Jumalalt? Kas ma püüan meeldida inimestele? Sest kui ma veel tahaksin meeldida inimestele, siis ma ei oleks Kristuse sulane.Pauluse apostliks kutsumisest11Sest ma teatan teile, vennad, et evangeelium, mida ma olen kuulutanud, ei ole inimestelt,
12sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.13Te olete ju kuulnud minu endisest elust juudi usus, et ma üliväga kiusasin taga Jumala kogudust ja püüdsin teda hävitada
14ning ma jõudsin juudi usus ette paljudest eakaaslastest oma rahva hulgas, olles palju innukam oma vanemate pärimuste suhtes.
15Kui aga Jumalale, kes minu on ema ihust alates välja valinud ja oma armu läbi kutsunud, oli meelepärane
16ilmutada mulle oma Poega, et ma kuulutaksin evangeeliumi temast paganate seas, siis ma ei hakanud arutlema liha ja verega
17ega läinud ka üles Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid apostlid, vaid läksin Araabiasse ja seejärel pöördusin jälle tagasi Damaskusesse.18Seejärel, kolme aasta pärast, läksin ma üles Jeruusalemma Keefasega tutvuma ning jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.
19Kedagi teist apostlitest ma ei näinud kui vaid Jaakobust, Issanda venda.
20Ent mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees, et ma ei valeta!
21Seejärel ma tulin Süüria ja Kiliikia maakohtadesse.
22Kuid Juudamaa kogudustele, kes on Kristuses, jäin ma palge poolest tundmatuks.
23Nad ainult kuulsid räägitavat: "See, kes meid enne taga kiusas, kuulutab nüüd selle usu evangeeliumi, mida ta varem püüdis hävitada."
24Ja nad ülistasid Jumalat minu pärast.
Pauluse vastased ründasid tema kutsumise mandaati ja õpetuse tõepärasust. Teda süüdistatakse ‘inimestele meeldida püüdmises’ (s 10) kuna tundub, et ta läheb oma õpetuses ‘kergema vastupanu teed’ õpetades, et Tooras sätestatud ümberlõikamine ning teised erilised seadused (nt toidu suhtes) ei kehti enam.
Kuid Paulus on järeleandmatu. Ta tunneb põhjalikult oma judaistlike oponentide väiteid. On nad unustanud, et ka tema oli kord täielikult pühendudnud variserlikule judaismile? Lõppude lõpuks oli see kauge kaarega parim asi, mis esimesel sajandil õpetuslikus mõttes pakkumisel oli, ning Paulus saavutas selles hiilgavat edu (s 14).
Kuid Seaduse nõudmised – üllataval ja šokeerival moel – olid viinud teda ka töö takistamiseni, mida Jumal oli läbi Kristuse teostamas. Tema eksiteele kaldunud innukus Toora vastu oli teda viinud Kristuse vaenlasena Jumala kiriku tagakiusamiseni. Ainult tänu Jumala vabalt antud ja täiesti ärateenimatule armule, oli Pauluse pääsemine ja pöördumine saanud võimalikuks (s 23). 1
Keegi kunagi ütles, et ‘me võime küll olla minevikust juba läbi läinud, kuid mineviku sündmused meie sees ei ole veel lõplikult läbi’. Kuid see ei pea nii olema. Pauluse enda elu kinnitab seda. Kristuses – on kõik asjad uueks tehtud. On eluliselt oluline pidada meeles, et just siit algab kõik. Sellel pole vahet kui suured on meie mineviku süükoormad või kui ulatuslik on olnud meie isekus – Jumala arm ja muutev vägi on kaugelt suuremad. Miski ei suuda meid lahutada sellest ärateenimatust kingitusest – elada rahus Jumalaga (Rm 8:31-39).
Ning me ei tohi unustada, et see, mis oli tõde siis, kui me alles Kristuse juurde tulime – on endiselt tõsi nüüdki, kui me vigu teeme. Kas me tõesti usume, et Jumala iseloom on muutunud lihtsalt sellepärast, et meie oleme ebaõnnestunud? Jumal ei saa muutuda ning ta arm kestab igavesti. Alandlikku ning murtud südant ei põlga ta iialgi (Ps 51:19). Kui paadunud tagakiusaja jaoks on võimalik taastamine, kui palju enam siis kahetsevale pojale või tütrele? See on armu vägi.
1 Ap 9:1–22
Selle kommentaari autor: Rick Watts