Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 8,22-35
Gideon võidab midjanlased1Aga Efraimi mehed küsisid temalt: "Miks sa tegid meile seda, et ei kutsunud meid, kui läksid sõdima Midjani vastu?" Ja nad riidlesid temaga kangesti.
2Ja tema vastas neile: "Mida ma siis nüüd teiega võrreldes olen teinud? Eks ole Efraimi järelnoppimine parem kui Abieseri viinamarjalõikus?
3Teie kätte andis Jumal Midjani vürstid Oorebi ja Seebi. Aga mida olen mina teiega võrreldes suutnud teha?" Kui ta nõnda rääkis, siis nende pahameel tema vastu andis järele.Gideon vangistab Midjani kuningad4Ja Gideon tuli Jordani äärde ning läks sellest üle, tema ja need kolmsada tagaajamisest väsinud meest, kes olid koos temaga.
5Siis ta ütles Sukkoti meestele: "Andke ometi leivakakukesi rahvale, kes mu kannul käib, sest nad on väsinud; mina ajan taga Midjani kuningaid Sebahit ja Salmunat."
6Aga Sukkoti vürstid küsisid: "Kas on Sebahi ja Salmuna rusikas sul juba pihus, et peame su väele leiba andma?"
7Ja Gideon vastas: "Tõesti, kui Issand annab mu kätte Sebahi ja Salmuna, siis ma peksan teie ihu kõrbekibuvitste ja ohakatega!"
8Siis ta läks sealt üles Penueli ja rääkis neile sedasama; ja Penueli mehed vastasid temale nõnda, nagu Sukkoti mehed olid vastanud.
9Ta tõotas siis ka Penueli meestele, öeldes: "Kui ma rahuga tagasi tulen, siis ma kisun selle torni maha!"10Aga Sebah ja Salmuna olid Karkoris ja koos nendega nende väed, ligi viisteist tuhat, kõik, kes olid üle jäänud kogu hommikumaalaste väest; aga langenuid oli sada kakskümmend tuhat mõõgameest.
11Ja Gideon läks üles mööda telgielanike teed ida pool Nobahit ja Jogbehat ja lõi väge, sest vägi oli muretu.
12Sebah ja Salmuna põgenesid, aga Gideon ajas neid taga ja võttis vangi mõlemad Midjani kuningad, Sebahi ja Salmuna, ja peletas minema kogu leeri.13Kui Gideon, Joase poeg, tuli tagasi taplusest Heresi tõusutee juures,
14siis ta sai kätte ühe noore mehe Sukkoti meestest ja küsitles teda; ja see kirjutas temale üles Sukkoti vürstid ja vanemad, seitsekümmend seitse meest.
15Siis ta tuli Sukkoti meeste juurde ja ütles: "Vaata, siin on Sebah ja Salmuna, kelle pärast te pilkasite mind, öeldes: Kas on Sebah ja Salmuna sul juba käes, et peame su väsinud meestele leiba andma?"
16Ja ta võttis linna vanemad, ja kõrbekibuvitsu ja ohakaid ja andis neid tunda Sukkoti meestele.
17Ja ta kiskus maha Penueli torni ning tappis linna mehed.
18Ja ta küsis Sebahilt ja Salmunalt: "Missugused olid need mehed, kelle te Taaboril tapsite?" Ja nad vastasid: "Need olid niisugused nagu sina. Igaüks välimuselt nagu kuningapoeg."
19Ja tema ütles: "Need olid mu vennad, mu ema pojad. Nii tõesti kui Issand elab: kui oleksite jätnud nad elama, ma ei tapaks teid!"
20Ja ta ütles Jeterile, oma esmasündinule: "Võta kätte, tapa nad!" Aga poiss ei tõmmanud oma mõõka, sellepärast et ta kartis, kuna ta oli alles noor.
21Siis ütlesid Sebah ja Salmuna: "Võta ise kätte ja tule meile kallale, sest nagu mees, nõnda on ta ramm!" Ja Gideon tõusis ning tappis Sebahi ja Salmuna; ja ta võttis ehted nende kaamelite kaelast.
22Ja Iisraeli mehed ütlesid Gideonile: "Valitse meie üle, niihästi sina kui su poeg ja su pojapoeg, sest sa oled meid päästnud Midjani käest!"
23Aga Gideon vastas neile: "Ei valitse mina teie üle ega valitse mu poeg teie üle - Issand valitseb teie üle!"
24Ja Gideon ütles neile: "Ühte ma palun teilt: igamees andku mulle oma saagiks saadud ninarõngas!" Neil olid ju olnud kuldninarõngad, sest nad olid ismaeliidid.
25Nad vastasid: "Me anname hea meelega!" Ja nad laotasid laiali ühe mantli ning igaüks viskas sinna ninarõnga oma saagist.
26Kuldninarõngad, mis Gideon oli palunud, vaagisid tuhat seitsesada kuldseeklit, peale nende kaelaehete ja kõrvarõngaste ja purpurriiete, mida Midjani kuningad olid kandnud, ja peale kettide, mis olid olnud nende kaamelitel kaelas.
27Ja Gideon valmistas neist õlarüü ning asetas selle oma linna Ofrasse, ja kogu Iisrael käis seal hoora viisil selle järel; aga see sai Gideonile ja tema soole püüdepaelaks.28Nõnda alandati Midjan Iisraeli laste ees ja ta ei tõstnud enam oma pead; ja maal oli Gideoni päevil rahu nelikümmend aastat. 29Ja Jerubbaal, Joase poeg, läks ning elas oma kojas.
30Gideonil oli seitsekümmend poega, tema niudeist lähtunuid, sest tal oli palju naisi.
31Ja tema Sekemis olev liignaine tõi temale ka poja ilmale, kellele ta pani nimeks Abimelek.
32Ja Gideon, Joase poeg, suri küpses vanuses ja ta maeti oma isa Joase hauda abieserlaste Ofrasse.
33Aga kui Gideon oli surnud, pöördusid Iisraeli lapsed taas ja käisid hoora viisil baalide järel ning seadsid endile jumalaks Baal-Beriti.
34Ja Iisraeli lapsed ei mõelnud enam Issandale, oma Jumalale, kes oli nad päästnud kõigi nende ümberkaudsete vaenlaste käest.
35Ja nad ei teinud head Jerubbaali, Gideoni perele, tasuks kõige hea eest, mida tema oli teinud Iisraelile.
Giideon alustas väga hästi. Hoolimata või ka tänu ilmsele eneskindluse puudulikkusele oli tal võimalus proovile panna ning ka tõestus saada Jumala kutse kohta. Ta koges samamoodi kui Aabraham et Jumalal on vägi täita kõik oma tõotused. Ainuke tingimus selleks oli olla kooskõlas Jehoova antud seadusega ning tunnistada Jehoova Iisraeli üle ainuvalitsejaks. Ja isegi kui kuningas valiti, tuli täita väga täpsed seadmised. Kuningriik ise kuulus Jehoovale mitte kuningale - nii nagu oli tavaks ümberkaudsete rahvaste keskel.
Giideoni silmapaistvast võidust midjanlaste üle tahtsid ka teised kasu saada. „ Valitse meie üle – sina ja su pojad ning pojapojad – sest sa päästsid meid midjanlaste käest“ Milline peadpööritav karjäär mehele, kes selle tee alguses peitis end oma isa surutõrre taha nendesamade midjanlaste eest! Aga Giideon tundis seadust – kui mitte oma südames siis kindlasti oma peas.
„Ma valitsen teie üle.... Issand valitsb teie üle „ ( s 23). Seal see on - ilmselge ning kõikidele nähtav. Giideon on lepingupidaja – kõigutamatu kõikuva Iisraeli poolt ette pandud kiusatuse suhtes. Kiusatuse mis meelitas tema uhkust pakkudes võimu.
Kiusatus aga ei ole iial lihtne ning võibolla tunneme end ära selles mis järgnes:
„Üht ma palun“ ütleb Giideon – „iga mees andku mulle oma saagiks saadud ninarõngas!“ – Milleks? Et valmistada sellest väike austusobjekt. Kõigest ülejäänust jutustab ajalugu.
Selle kommentaari autor: Carl Armerding