Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 39:1-18
Jeruusalemm vallutatakse1Ja kui Jeruusalemm oli vallutatud - Juuda kuninga Sidkija üheksandal aastal kümnendas kuus oli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi tulnud Jeruusalemma vastu ja oli asunud seda piirama,
2ja oli Sidkija üheteistkümnendal aastal neljanda kuu üheksandal päeval tunginud linna sisse -,
3siis tulid kõik Paabeli kuninga vürstid ja asusid keskmisse väravasse: Neergal Sar-Eser, Samgar-Nebo, Sar-Sekim, ülemkammerhärra, Neergal Sar-Eser, ülemmaag, ja kõik muud Paabeli kuninga vürstid.
4Aga kui Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed nägid neid, siis nad põgenesid ja läksid öösel linnast välja mööda kuninga rohuaia teed läbi müüridevahelise värava; ta läks välja lagendiku suunas.
5Ent kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel; nad võtsid ta kinni ja viisid Riblasse, Hamatimaale, Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde, kes mõistis tema üle kohut.
6Ja Paabeli kuningas laskis tappa Sidkija pojad Riblas tema silme ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud.
7Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas ta vaskahelaisse, et viia ta Paabelisse.
8Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid.
9Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.
10Aga osa vaesemast rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal viinamägesid ning põlde.Nebukadnetsar käsib hoolitseda Jeremija eest11Ja Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli andnud ihukaitsepealikule Nebusaradanile Jeremija kohta käsu, öeldes:
12"Võta tema ja kanna hoolt tema eest, ära tee talle midagi kurja, vaid talita temaga nõnda, nagu ta ise sulle ütleb!"
13Siis ihukaitsepealik Nebusaradan, ülemkammerhärra Nebusasban, ülemmaag Neergal Sar-Eser ja kõik Paabeli kuninga pealikud läkitasid talle järele -
14nad läkitasid talle järele ja lasksid tuua Jeremija vahtkonnaõuest ning andsid tema Gedalja, Saafani poja Ahikami poja hoolde, et ta viiks tema oma kotta; nõnda jäi ta rahva keskele.Ebed-Melekile tagatakse elu15Ja Issanda sõna oli tulnud Jeremijale, kui teda vahtkonnaõues kinni peeti; ta oli öelnud:
16"Mine ja räägi etiooplase Ebed-Melekiga ning ütle: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma teen tõeks oma sõnad selle linna kohta, õnnetuseks, aga mitte õnneks, ja sel päeval sünnib see sinu nähes.
17Aga sinu ma päästan sel päeval, ütleb Issand, ja sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad.
18Sest ma päästan su tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga läbi, vaid saad enesele osaks oma hinge, sellepärast et sa oled lootnud minu peale, ütleb Issand."
Vaevalt käerauad ja nendega liikumine meeldiv asi oleks olnud. Kindlasti on meiegi päevades olukordi, kus me ei mõista, miks tuleb meil aeg-ajalt üht või teist ebamugavust taluda.
Issand, sinu Jumal teab kõiki neid asju ja küllap saame kunagi hiljem seletuse neile ajadele, mis täna veel ebaselged on.
Jeremija oli prohvet ja elu koos Jumalaga oli tema jaoks elamisviis. Seda ei teadnud mitte ainult ta ise, vaid see oli nähtav paljudele teistelegi. Jumalat tunti ja nähti, kui vaadati Tema prohvetile (s 2).
Issand on saatnud häda, sest… (s 3). Kas tõesti meie Jumal võib saata meile häda!?
Miskipärast on väga paljudel kristlastel seda sõnumit raske vastu võtta. Lapsevanemgi teeb oma lapsele vahel “häda”, karistades last mingil konkreetsel põhjusel. Täiskasvanutena teame, et mõistlik karistus õige asja eest ja õigel ajal on vajalik. Kui Tema meid ei karistaks, siis saaks meist inimvärdjad (vt Hb 12:5-9).
Õppigem nägema Jumalat igas asjas. See muidugi ei tähenda, et peaksime kõigega nõustuma ja käed lõdvaks laskma. On aegu, kui tuleb vägagi tegutseda ja võidelda.
Tänanegi tekst näitab meile, kuidas Jumal kannab oma sulase eest hoolt (s 4). Samas kordub siin episood, mis oli vaid mõni peatükk tagasi – valitseja juurde tullakse hoiatava sõnumiga (s 13), aga too ei pea seda millekski (s 16).