Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 27:27-37
Pilaatus mõistab Jeesuse surma27Siis võtsid maavalitseja sõdurid Jeesuse kaasa kohtukotta ja kogusid tema kallale terve väesalga.
28Ja nad võtsid ta riidest lahti ja panid talle selga punase mantli.
29Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide kuningas!"
30Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.
31Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad tal mantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse ja viisid ta ära ristilöömiseks.Jeesus lüüakse risti32Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon, seda nad sundisid kandma Jeesuse risti.33Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealuu paigaks -,
34andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini. Kui ta seda oli maitsnud, siis ta ei tahtnud juua.
35Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta rõivad omavahel
36ja istusid maha ning valvasid teda seal.
37Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: "See on Jeesus, juutide kuningas."
Alandust on raske taluda. Pole kahtlust, et valvurid on juutide õhutusel valmis Jeesust võimalikult palju häbistama ja piinama. Nad riietavad ta lahti, panevad talle selga naeruvääristava kuue, sülitavad tema peale ja suruvad pähe kibuvitsapärja. Alandamine jätkub ka väljas rahva ees. Viimaks peab ta minema hukkamispaika, kus ootab ees häbistav surm.
Ristilöömisega karistasid roomlased orje ja see ei tähendanud üksnes valu vaid ka suurt alandamist. Ka juutide silmis said hukatule osaks needus ja häbi. See on evangeeliumide kõige rusuvam osa. Jeesuse järgijatele sai osaks šokk ja meeleheide. Kui lugeja ei teaks loo lõppu, mõjuks see kirjeldus õudusttekitavalt. Ometi oli Jeesuse alandustel oluline osa selles, milleks ta oli tulnud – meie kõigi lunastusel.