Vaatamata lõikuse pakilisusele, on see antud astmel piiratud Iisraeliga (salmid 5 ja 6). Samamoodi oli ka Jeesuse endaga (Mt. 15:24). Pääste ajalugu rullus lahti: esiteks toimus Jeesuse missioon Iisraelile ja seejärel – peale tema surma ja ülestõusmist – jüngrite misjon kõigile rahvastele (Mt. 28:19). Iisraeli valimine toimus teistele õnnistuseks (1.Ms. 12:1-3; 2. Ms. 19:5-6; Jes. 42:6). Sama kehtib uuenenud Iisraeli suhtes. Matteuse kuulajaskonnal, mis koosnes eeskätt juutidest, oli vaja teada, et Jumal on jäänud ustavaks oma püha lepingu tõotustele (Joh. 4:22). Juudi usklikud ei olnud saanud mitte osaks mingist uuest rassist või religioonist, vaid nad said uuendatud rahvaks.
Hetkel jagavad need "kaksteist" sõnumit Iisraelile, kuid Matteus paneb selle kirja pidades silmas laiemat missiooni. Nende kuulutus toimub paralleelselt nende Issanda omaga. Nad kuulutavad sõnumit, mida jagasid Jeesus ja Ristija Johannes: “Taeva kuningriik on lähedal” (salm 7; Mt. 3:2, 4:17). Tervendamistegevus on iseenesest osa kuningriigi kuulutusest. Väljend “lähedal” tähendab “puudutab sind praegu”, mitte et “saabub varsti kui kohtupäev”. Meie elud ja sõnad on kuningriigi kandjad. Motivatsioon nii nende kui ka meie misjoni jaoks on arm. Tänulikkus on kõige selle läte, mida me teeme. Me oleme saanud tasuta ja peame andma tasuta (salm 8). Need "kaksteist" võivad oma teel oodata külalislahkust – mitte tasu nende töö eest, vaid lähtudes tavast, mis toimis nende kultuuris. Nad ei pea olema teistest sõltumatud. Misjon on harva ühepoolne: see eeldab meie tavalist inimlikkust ning loob uusi suhteid.
“Rahu” (shalom) oli kasutusel tavalise tervitusviisina, viisaka õnnistusena, mida nad pidid andma, aga tõeline rahu (shalom – sõna, mis võtab kokku Iisraeli lootuse ulatuse ja sügavuse) saabub ainult kuningriigi vastuvõtmisega. Ehkki kuningriik on “lähedal”, jääb kohtupäev siiski horisondile. Kristliku misjoni kaalukus seisneb selles, et Jumala sõnumitoojate tagasilükkamine võib tähendada ka Tema tagasilükkamist.