Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 11:1-16
Iisai võsu õiglane valitsus1Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.
2Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.
3Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi,
4vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela.
5Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel.
6Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.
7Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.
8Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.
9Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.
10Sel päeval sünnib, et Iisai juurt, kes seisab rahvaile lipuks, otsivad paganad ja tema asupaik saab auliseks.Iisraeli jäägi võidukas teekond koju11Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud Assurist ja Egiptusest, Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt.
12Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest.
13Siis lakkab Efraimi kadestamine ja hävitatakse Juuda rõhujad. Efraim ei kadesta Juudat ja Juuda ei rõhu Efraimi.
14Nad tormavad siis vilistite maale läände, nad riisuvad üheskoos idamaa poegi. Edom ja Moab on neile käealuseks, ammonlased on nende alamad.
15Ja Issand lõhestab Egiptuse merelahe ning viipab käega, oma tugeva tuulega, üle Frati jõe ja lööb selle seitsmeks ojaks, et kuivijalu saab läbi minna.
16Siis on maantee tema rahva jäägile, kes Assurist alles jääb, otsekui Iisraelil oli ta Egiptusemaalt tuleku päeval.
Me imetleme enesekindlaid inimesi, kes ei luba elul end maha lüüa. Taoline sihikindlus aga äärmusesse viiduna, võib muutuda kangekaelsuseks, sealt edasi tahtlikuks põlastamiseks.
Juuda põhjapoolsed naabrid, olid otsustanud kõndida oma teed ja uskusid, et suudavad isepäi tõusta tugevamana. Et nad kujundavad omaenese saatuse ja juhivad ise oma plaane. Aga neil polnud aimugi, kelle vastu nad nii toimides tõusid; sest nad olid liiga kaua Jumalat tõrjunud ja tühiseks pidanud ning kaotanud reaalse rahvusvaheliste suhete perspektiivi. Kui oled suur kala väikeses tiigis, võid muutuda täiesti võhikuks selles, mida tähendab tõusuvee tulemine. Sellise sündmuse tagajärjel muutub kogu maastik igaveseks.
Nii nagu sageli Piiblis, on juhid need, kellelt esmajoones nõutakse vastust ja vastutust. Privileegidega kaasneb paratamtult ka vastutus. Rahva vaimulikud ja rahvuslikud juhid olid oma kutsumises läbi kukkunud. Nad olid rahva juhtinud eksiteele ning lubanud korruptsioonil levida nii, et kogu rahva suhtumised ja väärtused olid sellest määritud ja moonutatud.
Taolist riknemist märkame esmalt vestlustest, kus inimesed mõtlematult ütlevad välja halvustavaid sõnu. Mõte mõjutab väljaöeldud sõna ning kõne seadustab tegevuse. Iisraeli juures võime näha rahvusliku allakäiguspiraali täies ulatuses. See spiraal tuli murda - oli vaja teistsuguse hääle kuuldavale toomist, teistsuguse elustiili demonstreerimist - ja just sellise juhi tulemise tõotuse annab Jumal prohveti kaudu teksti alguses. Kahjuks on inimestel kõikjal liiga lihtne muganduda aegade ja kommetega, kaasa aidates nii üldisele allakäigule - toimugu see siis rahva seas või koguduses.
Teistsugune olemine, ja nii radikaalselt nagu kirjeldab seda tänase teksti esimene osa, läheb kalliks maksma igasuguses inimkoosluses, nii nagu ka inimeste tagasikutsumine Jumala juurde kohaste sõnade ja tooniga. Piiblitekst aga kinnitab meile, et viimselt kukub läbi iga salajas peetud nõu Jumalat ignoreerida.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair