Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 11:20 -26
Ristija Johannese jutlus1Jeesuse Kristuse [Jumala Poja] evangeeliumi algus.
2Nõnda nagu on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus:
"Vaata, ma saadan sinu palge eele oma käskjala, kes valmistab su teed.
3Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!",
4nii sündis, et Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks.
5Ja tema juurde läks kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma linna rahvas ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.6Ja Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett.
7Ja ta kuulutas: "Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.
8Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga."Jeesuse ristimine9Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis.
10Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.
11Ja taevast kostis hääl: "Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!"Jeesust kiusatakse kõrbes12Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe
13ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.Jeesus hakkab kuulutama evangeeliumi14Aga pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi:
15"Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!"Jeesus kutsub esimesed jüngrid16Ja Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus Siimonat ja tema venda Andreast noota järve heitvat, nad olid ju kalurid.
17Ja Jeesus ütles neile: "Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!"
18Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle.19Ja kui ta oli pisut edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest paadis võrke parandamas
20ja ta kutsus nad otsekohe. Ja nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning läksid tema järel ära.
Palve on äärmiselt viljakas süütunde allikas. Me õhutame üksteist palvetama, otsekui rohkearvulisem palve looks meile suuremad eduvõimalused; ning kui edukus puudub, siis süüdistame ennast: Jah, teame, me oleksime pidanud rohkem palvetama!
Ometi – tundub, et Jeesus ei pidanud haigete kohal pikki palvusi ja ta pilkab neid, kes arvavad et neid kuuldakse nende „rohkete sõnade pärast“ (Mt 6:7 ). Veelgi enam- pikki palveid pidavad usulised juhid võivad ennast lihtsalt tähtsaks teha, et avalikku tähelepanu saada, väidab Jeesus ( 12;40). Ning oma lähimatele jüngritele õpetab Jeesus palve mis on häbematult lühike ning lihtsakoeline.( Lk 11:2-4 )
Seega – ilmselgelt ei ole palve puhul tegemist maagilise toiminguga, vahend Jumala kallutamiseks meie tahet täita – pigem hoopis abivahend meile arusaamiseks, mida Jumal tahab et sa teeksid. Kui Jeesus üldse millalgi veetis pikemaid palveaegu – siis oli see enne suuri ning kaalukaid otsuseid ( 1:35). Ja see mis loeb, ei ole mitte palve, vaid usk; ja mitte usk meie palvesse vaid usk Jumalasse ( s 22).
Aga kes on siis Jumal? Ja mida tähendab Temasse uskuma? Ta ei ole filosoofide Jumal, või kaasaegse kujutluses esinev heasoovlik lemmikonu . Jumal on Aabrahami, Moosese, Taaveti, Eelija, Jeremija ja teiste prohvetite Jumal. Veelgi enam – ta on see, keda Jeesus kustus: „Abba Isa, Issi“ – ning usaldas teda, Suure Reede ning Ülestõusmise hommiku Jumalat täiesti – nii Getsemanis kui ristil rippudes. Ja tänases tekstis olev Jeesuse õpetus palvest toetub just sellel samal usaldusel sellisesse Jumalasse.
Usk Jumala väesse, „Mägesid liigutama“ – seda fraasi ei tohiks võtta sõnasõnalt, kuid sellesse tuleks suhtuda täie tõsidusega. „ Kas Jumalale käib miski üle jõu?“
Kui oleme palves, kinnitub meie jaoks Jumala tahe, ja siis julgeme kõva häälega rääkida oma praeguse aja olulistest probleemidest, esitades väljakutse kõigele, mis tahab vastanduda Jumala tahtega.
Usk Jumala tarkusesse - kõik on võimalik, aga kõik ei sobi. Jeesuski palvetas.:“ Mitte minu vaid sinu tahtmine sündigu. Uskuda – et sa oled seda saanud – ei tähenda mingit usu mängimist , vaid see tähendab oma tahte alistamist Jumala omale.
Usk Jumala halastusse – Jumal seisab otsekui valves, et anda andeks neile, kes on valmis andestama teistele- ning see peaks tegelikult olema meie palve regulaarne osa, mitte juhuslik ekstra. Ja kuigi see võib paljude jaoks tunduda äärmisel raske õpetusena, on hämmastav arm just sellest arusaamises, et Jumal õpetab meile kuidas andeks anda – kui me ainult palume seda. Kuid kas me tahame paluda?
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell