Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 1:9-20
Nägemus Inimese Pojast9Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast,
11mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse."
12Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes.
17Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!
20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.
Kui lähen oma 9-aastasele tütrele klaveritundi järgi, vaatab ta sageli aknast välja, nägu surutud vastu aknaklaasi innukas ootuses, kuni ta näeb mind ja hakkab rõõmust hüppama. Kui ma jään hiljaks, olen ta kannatuse proovile pannud, ja ta ütleb mulle seda! Johannes väidab kindlalt, et kristlik elu on selline, mis nõuab kannatlikkust, sest on suur lõhe oleviku reaalsuse ja meie ootuste vahel tuleviku osas. Olevikus kogeme kannatust, mis on Jeesuses olemise tulemus (s 9). See oli Jeesuse enda pidev õpetus: saame Jumala õnnistuse, kui elame nii ustavalt Temale, et saame paratamatult kannatuste osaliseks, ja kõik, kes tahavad Teda järgida, peavad järgima Tema kannatuse ja eneseohverduse teed. Ka Paulus õpetas, et "läbi paljude viletsuste me läheme Jumala riiki".
Me kogeme ka tuleviku eelmaitset - Jumalariik on murdnud sisse olevikku selle ootuses, mis peab tulema. Arvatavasti on viga lugeda salmi 19 kui kolmeosalist plaani ilmutuseks (nagu NIV soovitab). Pigem on Johannese visioon kaheosaline (vt TNIV), mis võtab arvesse reaalsust nagu see on, ja seda, kuidas elada selles reaalsuses Jumala plaani valguses maailma jaoks. Nende kahe vahel elamise võti on Jeesuse isik. Tema on see, kes kõnnib lambijalgade vahel, mis esindavad kogudusi. Need lambijalad meenutavad juutide seitsmeharulist küünlajalga, kuid kogudustel on nüüd uus mõõde, neisse kuuluvad ka paganad. Issand Jeesus hoiab tähti oma käes. Tema preesterlik kohalolek, mis esitleb meid Jumalale ja ka toob Jumala ingelliku häälega meieni, annab kindla usalduse ja ajab eemale pilved, mis võivad Jumala õnnistuste valgust varjutada.
Selle kommentaari autor: Ian Paul