Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 13:1-22
Paabeli hukkumise ennustus1Ennustus Paabeli kohta, Jesaja, Aamotsi poja poolt nähtud:
2Tõstke lipp lagedale mäele, hüüdke neile valjusti, viibake käega, et nad läheksid sisse suurte isandate väravaist!
3Ma olen andnud käsu oma pühitsetuile, olen juba oma vihale appi kutsunud sangarid, kes võivad suurustada minu suurusest.
4Kuule! Mägedes on mürin, rahvahulkade kõmin. Kuule! Kuningriikide, kogunenud paganate lärm. Vägede Issand vaatab üle sõjaväge.
5Nad tulevad kaugelt maalt, taevarannalt, Issand ja tema sajatuse relvad, hävitama kogu maad.
6Ulguge, sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt!
7Seepärast lõtvuvad kõik käed ja kõik inimsüdamed löövad araks.
8Nad kohkuvad. Vaevused ja valud haaravad neid, nad vaevlevad otsekui sünnitaja. Üks vaatab teisele jahmunult otsa, nende palged on tulipunased.
9Vaata, Issanda päev tuleb hirmsana, raevu ja tulise vihaga, et tühjendada maa ja hävitada sealt patused.
10Sest taevatähed, nende hulgas Vardatähed, ei kiirga enam valgust, päike on tõustes pime ja kuu ei anna oma valget.
11Mina tasun ilmamaale ta kurjuse ja õelatele nende süü, mina lõpetan ülbete kõrkuse ja alandan võimutsejate upsakuse.
12Mina teen inimesed kallimaks puhtast kullast, inimlapse kallimaks Oofiri kullast.
13Seepärast ma panen taevad vankuma ja maa vappub paigast vägede Issanda raevus tema tulise viha päeval.
14Ja otsekui peletatud gasell või kari, keda keegi ei aja kokku, pöördub igaüks oma rahva juurde ja põgeneb igaüks oma maale.
15Kõik, keda leitakse, torgatakse läbi, ja iga põgenik langeb mõõga ees.
16Nende lapsed rebitakse tükkideks nende eneste nähes, nende kojad rüüstatakse, nende naised teotatakse.
17Vaata, ma kihutan nende vastu meedlased, kes ei hooli hõbedast ega himusta kulda.
18Nende ammud purustavad poisse, neil ei ole halastust ihuvilja vastu, laste pärast nende silm ei kurvasta.
19Ja Paabel, kuningriikide ehe, kaldealaste kõrk toredus, saab Soodoma ja Gomorra sarnaseks, mis Jumal segi paiskas.
20Seda ei asustata enam iialgi ega elata seal põlvest põlve; ei löö sinna araablane telki üles ega puhka seal karjased karja.
Need, kes arvavad et usk ei ole avaliku sektori asi vaid selleks nõusoleku andnud täiskasvanute eraasi, ei ole eriti Vana Testamendi lugude üle mõtisklemiseks aega võtnud - sest seal kohtame rahvuslikku protesti ning mässu, mille põhjustajaks on Jumala tahe. Issand kasutab hirmuäratavat rahvast, keda algselt kujutati kui raevukaid ja metsikuid sõdalasi (s 3-5), seejärel aga esitleti kui meedlasi (s 17), kelle abiga kukutati teine, julm ning võimas kuningriik, Paabel (s 1,19).
Kukutamise peamiseks põhjuseks Jumala perspektiivist oli moraal -Paabeli korrumpeerumine ning ülbus võimukasutuses (s 11). Ning see, et too sündmus on alles Iisraeli ajalookirjutuses, veel kaua peale Paabeli hävingut viitab, et ka meie ei peaks kogu seda lugu lugema vaid ajaloolisest vaatest lähtuvalt, vaid ka kujundlikult, tajudes Jumala mustrit - mis juhtub siis kui mistahes suur rahvas hakkab kuritarvitama oma võimu. Nii on hiljem Piiblis Paabeli nime all mõeldud hoopiski korrumpeerunud Rooma riiki (Ilm 17-19).
Ühe suurima linna kukutamine Jesaja maailmas on sellise kaaluga sündmus, et prohvet kasutab kirjeldamiseks kosmilist keelt, jutustades kogu maailma kukutamisest (9-13).
Tema keel on poeetiline ning väljendusrikas, ning seepärast on oluline mitte lugeda seda vaid korra, puiselt ning ise kangeks jäädes, vaid täie tõsiduse ja reaalsustajuga sellesse sisenedes. Kujutle selle visiooni sõnastust, nii nagu mõni teine tajuks sümfooniat , mille helidemeri uhub üle kõikide kuulajate. Lõpptulemusena, peaks meie süda saama muudetud ning arusaamine avardatud nii, et oskaksime vaadata inimkonna ajalugu hoopis teistsuguse, Jumala mustreid otsiva pilguga.
See mida nii vaatleme, on täis kurbust ning ka traagikat (s 7,8,14-16,18). Aga kuna see maailm siin, on tõesti meie Issanda käes, kelle suveräänsus ületab kõik muu ning kelle eesmärgid on head, siis on meil alati ka lootust - kuigi samal ajal ei pruugi aimugi olla, millisel kujul see lootus lõpuks realiseerub.
Selle kommentaari autor: Walter Moberly