Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:12-30
Jeesus on maailma valgus12Siis Jeesus rääkis neile taas: "Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus."
13Siis ütlesid variserid talle: "Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige."
14Jeesus kostis: "Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.
15Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.
16Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.
17Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.
18Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud."
19Siis nad ütlesid talle: "Kus on sinu Isa?" Jeesus vastas: "Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa."
20Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.Jeesus ei ole sellest maailmast21Siis ütles Jeesus neile taas: "Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla."
22Nüüd ütlesid juudid: "Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?"
23Ja Jeesus ütles neile: "Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse."
25Nüüd nad küsisid temalt: "Kes sa siis oled?" Jeesus ütles neile: "Mis ma üldse teiega räägin?
26Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud."
27Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28Siis ütles Jeesus: "Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.
29Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib."
30Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.
Selle lõigu avasalm viitab, et Jeesus võtab veelkord kokku õpetuse, mida alustas lehtmajade pühade ajal ( Jh 7:2). Kui see nii on, siis tema mastaapne väide, et ta on “maailma valgus” ühendub pühade ajal toimetatavate sümboolsete tegudega. Üks neist on kuldsete küünlajalgade süütamine - sel kombel taaselustati Iisraeli kõrbest läbiviimise kogemus üleloomuliku valguse juhtimisel. Öeldakse, et see süüdatud valgus paneb särama terve Jeruusalemma öötaeva. Lähim kaasaegne võrdpilt sellest oleks tulevärgi korraldamine praeguse aja festivali lõpus.
Et Jeesus on suurepärane suhtleja, siis kasutab ta selle sündmuse mõju kuulutamaks, et see valgus, mille tema toob (vastupidiselt kustuvatele leekidele pühade lõpus) on jääv (see ei lase oma järgijatel enam iial “pimedas käia”) ning ka universaalne (see paistab kõikjale maailmas). Samas, just nii nagu väidetakse evangeeliumi alguses - “valgus paistab pimeduses” (Jh 1:5) annavad järgnevad, tugevat vastuolu sisaldavad dialoogid ülevaatliku pildi ümbritseva pimeduse suurusest. Jeesuse “kuulajad” jäävad alati küsima, mida ta tegelikult mõtles (s 22) ning kelleks ta end peab (s 25) - ja nii pole eriti imestada, et meile öeldakse:”..... nad ei saanud aru ,,,,,,” (s 27).
Neid tekste lugedes, tuleb meil jätkuvalt meeles pidada seda suurt avaväidet. “Pealkirja tekst” siin on, et Kristus on “maailma valgus” (s 12). Ning kui selles peatükis tuleb ette raskeid ütlemisi, siis on nende ülesandeks tuua valgust sinna kus on pimedus. See ei kehti mitte üksnes algsete kuulajate -lugejate suhtes, vaid ka meie suhtes: meiegi esimene hool peab olema kindlustada, et järgime Teda, kes on tõeline valguse allikas meie maailma pimeduses.
Selle kommentaari autor: David Smith