Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Issand möirgab

Neljapäev, 11. Detsember 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 1:1-15

Issanda otsus Iisraeli naabrite kohta
1Aamose sõnad sellest, mis ta nägi Iisraeli kohta Juuda kuninga Ussija päevil ja Iisraeli kuninga Jerobeami, Joase poja päevil kaks aastat enne maavärisemist. Aamos oli Tekoa karjaste hulgast.
2Ta ütles:
"Issand möirgab Siionist ja toob Jeruusalemmast kuuldavale oma hääle. Karjaste rohumaad leinavad ja Karmeli tipp kuivab.

3Nõnda ütleb Issand: Damaskuse kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on peksnud Gileadi raudsete pahmavankritega.
4Seepärast ma läkitan Hasaeli kotta tule ja see põletab Ben-Hadadi paleed.
5Ja ma murran katki Damaskuse riivid, hävitan Bikat-Aaveni elanikud ja Beet-Edenist valitsuskepihoidja. Ja Süüria rahvas peab minema asumisele Kiiri, ütleb Issand.
6Nõnda ütleb Issand: Assa kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on viinud kogu rahva asumisele, et anda neid Edomi võimusesse.
7Seepärast läkitan ma Assa müüridesse tule ja see põletab ta paleed.
8Ja ma hävitan Asdodist elanikud ning Askelonist valitsuskepihoidja. Ma pööran oma käe Ekroni vastu ja vilistite jääk hukkub, ütleb Issand Jumal.
9Nõnda ütleb Issand: Tüürose kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on andnud Edomi võimusesse kõik asumiselesaadetud ega ole vendluslepingust hoolinud.
10Seepärast läkitan ma Tüürose müüridesse tule ja see põletab ta paleed.
11Nõnda ütleb Issand: Edomi kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest ta on oma venda mõõgaga taga ajanud ja on kaotanud oma halastuse; ta on pidanud viha ja on säilitanud oma raevu igaveseks.
12Seepärast läkitan ma Teemanisse tule ja see põletab Bosra paleed.
13Nõnda ütleb Issand: Ammonlaste kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on rebinud lõhki Gileadi rasedad naised, et laiendada oma maa-ala.
14Seepärast süütan ma Rabba müüridesse tule ja see põletab ta paleed, kui lahingupäeval puhkeb sõjakisa ja puhkeb tormipäeva tuul.
15Ja nende kuningas, tema ja ta vürstid saadetakse vangi üheskoos, ütleb Issand.

„Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline!....Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime?” (Ilm 15:3-4)

“Muidugi ei ole ta taltsas. Aga ta on hea. Ta on Kuningas.” See vastus Lucy küsimusele Aslani kohta C.S. Lewise raamatus “Lõvi, nõid ja riidekapp”, on kohane kommentaar Aamose raamatu avasõnadele Issandast, kes “möirgab” ning “müristab”. Mida peaks hea Jumal tegema jultunud ebaõigluse ning rõhumisega, kui inimesed sõidavad otse üle teiste inimeste eludest, ignoreerides isegi üldiselt heakskiidetud norme selle kohta, mis on hea ja õige?

Am 1:3-15 kuulutab Jumal pagendamist või hävitust ümbritsevaile rahvastele selle eest, et nood on murdnud rahvusvahelisi kokkuleppeid ning kohtlevad oma naabreid vägvialdselt ning ilma respektita. Kaasajal vaadatakse rahvusvahelise kohtu, ÜRO ja inimõiguste poole, ning sõlmitakse neile toetudes koalitsioone. Aamos aga asetab Jumala suveräänsuse üle kõikide rahvaste. Ja Jumal on see, kes aktiivselt ka teostab oma õiglust. Aamose sõnad olid samamoodi väljakutseks tema kuulajatele, kui on seda tänapäeval: tuleb osata näha Jumalat toimimas ka selles sogases rahvusvahelise poliitika, etnilise rivaalitsemise, rõhuvate valitsuste ning rahvusvaheliste kokkulepte maailmas. Tähelepanväärne on, et need rahvad kogevad kohtumõistmist omaenda rahvusvaheliste kokkulepte tagajärjena. Neil puuduvad igasugused vabandused, ning nad ei saa ka põgeneda mitteteadmise väite taha (Rm 2:1-4). Võibolla me ei oska näha detailselt, mida Jumal praegu teeb, kuid kindlasti võime ka meie kinnitada, et “Ta ei ole taltsas”.

Juuda olukord on sellest väga erinev. Ka tema on vabatahtlikult murdnud Jumala ja Tema rahva vahel sõlmitud lepingu. Seadus (2:4) loetleb lepingukohustused ning selle, kuidas tuleb lepingusuhtes elada - kuid inimesed oid selle “hüljanud”. Igasugune leping eeldab selle pidamist, truudust - Juuda aga oli osutunud “truuks” ebajumalatele (valedele). 

Igas lepingus on nimetatud ka meetmed selle rikkumise puhuks - on needused ja õnnistused; Juuda oli valinud hävitusse minemise tee (5Ms 28).  Ja kui rahvusvaheliste lepingute murdmisel on tõsised tagajärjed, kui palju hullemat võib oodata “hea Jumalaga” sõlmitud lepingu murdmisest?

 
Palveta sulle teadaolevate jultunud vägivallajuhtumite pärast rahvaste vahel.

Selle kommentaari autor: John Olley