Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jaakobuse 5:1-12
Hoiatusi enesekindlatele1Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!
2Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud,
3teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.
4Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.
5Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval,
6te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.
Kannatlikkusest7Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma.
8Olge siis teiegi pika meelega, kinnitage oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal!
9Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees!
10Vennad, võtke prohveteid, kes on rääkinud Issanda nimel, kurja kannatamise ja pika meele eeskujuks.
11Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline.
12Aga ennekõike, mu vennad, ärge vanduge ei taeva ega maa juures ega mingit muud vannet. Teie „jah” olgu „jah” ja „ei” olgu „ei”, et te ei langeks kohtu alla.
Jaakobuse kirjast tuleb selgelt välja, kuidas Jumal näeb ebaõiglust. Jaakobus viitab prohvet Jesajale (Js 1:15-17), kui ta kirjeldab enesega rahulolevaid rikkaid, kes elavad vaeste kulul. Kui nad ei maksa õiglast palka töölistele, kel pole midagi muud, kui nende töö, on nad kindlasti kaassüüdlased tööliste kannatustes.
Peame seda võtma väga tõsiselt, sest tänapäeval rõhutakse vaeseid paljudel erinevatel viisidel. Näiteks kui ostame odavat kaupa, mille tootjatele on ebaõiglaselt vähe palka makstud, oleme osalised ebaõigluse suurendamises. Kui me pigistame silmad kinni lapstööjõu kasutamise ees või ei pööra tähelepanu töötingimustele vaesemates riikides, oleme kaassüüdlased rõhumises. Kristlased, kes on niisugust olukorda lähedalt näinud, on tihti õiglase töö liikumise eesotsas, pöördudes valitsuste, ärimeeste ja tarbijate poole, et nõuda lõunapoolkera riikide tööliste paremat kohtlemist. Kui me ignoreerime nende vajadusi, siis võime olla kindlad, et luksus, mida naudime, ja asjad, mida omame, satuvad Jumala kohtu alla, mida Jaakob ette kuulutas. Kui palju parem on neid asju kasutada teiste õnnistamiseks.
Olles lõpetanud hoiatused, pöördub Jaakobus tagasi meid julgustama olema kannatlikud ja püsivad (s 7-11), nii et isegi kannatustes ootaksime me Jumala hoolt ja halastust. Kristuse mäejutluse eeskujul (Mt 5:33-37) tuletab ta meile meelde (s 12), et meie „jah“ ja „ei“ oleksid usaldatavad. Jaakobus õhutab meid üles, et meie õiglus, kannatlikkus, püsivus ja terviklikkus oleksid meie usuelu tõelised proovikivid.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey