Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 9:15-27
15 Kuid mina ei ole sellest kasutanud midagi. Aga ma ei kirjuta seda selleks, et mulle edaspidi nõnda peaks sündima, sest meelsamini ma pigem sureksin, kui... Keegi ei saa minu kiitlemist tühjaks teha. 16 Sest kui ma evangeeliumi kuulutan, ei saa ma sellega kiidelda, kuna see kohustus on pandud mu peale, ja häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta! 17 Sest kui ma teen seda vabatahtlikult, siis ma saan palka, kui aga sunniviisil, siis on see ometi minu kätte usaldatud majapidamine. 18 Mis siis on minu palk? See, et ma evangeeliumi kuulutades levitan evangeeliumi tasuta, nii et ma ei tarvita oma õigust, mis käib evangeeliumiga koos. 19 Sest ehk ma küll olen sõltumatu kõigist inimestest, hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju. 20 Ma olen saanud juutidele juudiks, et võita juute, Seaduse all olijatele - ehkki ma ise küll ei ole seadusealune - olen saanud seadusealuseks, et võita seadusealuseid. 21 Seaduseta olijatele ma olen saanud seadusetuks - ehkki ma ise ei ole ilma Jumala seaduseta, vaid Kristuse seaduses -, et võita neid, kes elavad Seaduseta, 22 nõrkadele ma olen saanud nõrgaks, et võita nõrku. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa. 23 Aga seda kõike ma teen evangeeliumi pärast, et saada selle kaasosaliseks. 24 Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! 25 Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut. 26 Sellepärast ma jooksen, aga mitte nagu pimesi; ma võitlen, aga mitte nagu tuult pekstes, 27 vaid ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks.
Kas mõnikord võib juhtuda, et enda õiguste ületähtsustamine neelab meid sedavõrd, et takistab teistel evangeeliumi vastu võtta ja röövib meie elust ka sinna määratud õnnistused (s 2)? Paulus ei soovi sellisest asjast isegi mitte kuulda: “ Ma ei ole kellegi ori”, ütleb ta, “kuid ma olen kõikide ori, seepärast….(s 19).
Hea sõnumi kuulutamine ja jagamine on sedavõrd määrav jõud tema elus, et ta on valmis ennem surema, kui käest andma vabadust kuulutada evangeeliumi (s 15). Kas aga see on miski, millest võiks kiidelda? Sugugi, mitte, sest Paulus ei saagi teha midagi muud, kui seda, mida Jumal on tal käskinud teha (s 16). Teiste usule võitmine, on tema vabadus, mida ta võib rakendada- ja Paulus, vaba rooma kodanik, vaba mees Kristuses, apostel - annab ise ära kõik oma õigused, ning elab kui ori selleks et võita teisi Kristusele.
Paulus järgib siin Jeesuse õpetust: “ Muidu olete saanud, muidu andke” (Mt 10:8). Tuttavate ja tavapäraste kultuurinormide kõrvaleheitmine selleks, et samastuda kellegi teisega, võib minna kalliks maksma. Pauluse juutlik identieet oli muutunud tema jaoks kergekaaluliseks ( s 20,21) - vaid evangeeliumi pärast painutas ta end mõnikord nende viiside kohaselt (Ap 21:20-26); muudes olukordades aga seisab vastu igasugustele mõjutamiskatsetele (Gl 2:3-5). Ning põhjus pole selles, et nüüd on Paulus vaba igasugustest piirangutest vaid pigemini painutab ta end elama Kristuse valitsemise alla (s 21). Tema eluviisi võiks nimetada “evangeeliumi pärast”. (s 23).
Taoline eluviis pole kaugeltki lihtne. Paulus laenab kujundeid Korintoses iga kolme aasta tagant peetavaist spordimängudest selleks, et rõhutada millist enesevalitsemist nõuab iseenda alistamine eesmärgiga võita Kristusele kogu (elu)jooks (s 25,27). Meil tuleb olla otsekui orjastatud selle jooksuvõistluse eesmärgi poolt, kui tahame, et teised võiksid tõeliselt vabaks saada ( s 27; 1Kr 10:33).
Aegadel mil mitmed kaasaegsed sportlased on segatud dopinguafääridega, mis on neile maksma läinud terve karjääri, teavad inimesed, et võiduni ei vii otseteed. Aga kas me siiski jookseme kui need, kes viimaks auhinna saavad? See auhind pole ju mingi mööduv või ajutine tasu, vaid selline, mis “püsib igavesti” (s 24, 25).
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams