Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 12:12-31
Kogudusest kui ihust12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.
27Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed.
28Ja Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel tulevad imeteod, seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks.
29Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad?
30Ega kõigil ole tervendamisandisid? Ega kõik räägi keeli? Ega kõik tõlgenda neid?
31Aga taotlege suuremaid armuande!Ja ma näitan teile veel ülevama tee.
“Ihu on midagi hoopis muud, kui hunnik hakkliha”, kirjutas Michael Griffiths. Erinevalt hakklihast, on ihu elav organism, mis koosneb erinevaist, koostoimivaist liikmeist. Ja see on Pauluse sõnumi sisu. Kogudus on Kristuse elav ihu, millesse inimesed Püha Vaimu läbi pühitsetakse, ükskõik milline on nende taust (s 12-14). Ükski kristlane ei saa nautida vaimset tervist lahus sellest ihust, ning ükski ihu ei saa olla terviklikult toimiv kui kõik selle liikmed pole kohal oma õiges paigas.
Paulus kasutab meie füüsilise ihu analoogiat selleks, et demonstreerida kui oluline on see, et kasutaksime ja rakendaksime Kristuse Ihule antud ande ning täidaksime selles enda osa, pidamata end tähtsamaks kui tegelikult oleme. Ta ütleb, et alaväärsusele ei ole siin mingit kohta (s 15-20) ning meil pole tarvis ka teistele antud andide pärast kadedust tunda. Jumalal on igaühele unikaalne koht. Seal ei ole ruumi ka ülimuslikkusele või enese teistest paremaks pidamisele (s 21-25). Kui me ei saa öelda: “Nad ei vaja mind, ” siis ei saa me ka öelda “mina ei vaja neid.” Ihu, mis koosneb ainult silmast, on pentsik. Ükskõik milline and meil on, vajame me teisi enda kõrvale, isegi kui nad on meist vähem silmapaistvad või esinduslikud. Me ju teame, et ihus on kõik niivõrd üksteisega seotud, et haav ühes kohas mõjutab tervet ihu. Sama kehtib koguduses (s 26).
Irooniline on see, et salmid, mida sageli kasutatakse selleks, et sundida kõiki kristlasi rakendama mingit kindlat vaimuandi, kõlavad ise hoopis teisiti (vt s 27-30). Kui kogudus on ihu, siis peaksime tähistama ja rõõmustama andide erisuse üle, ja selle üle, et me ei ole kõik ühesugused - aga meelespidades, et erisus ei tähenda anarhiat. Kogudus, nagu ka ihu on kindla ülesehitusega organism, kus annid peavad toimima üksteisega harmoonias, vastavalt Jumala prioriteetidele ning juhtide suunamisele - mitte aga korratus individualismis.
Selle kommentaari autor: Derek Tidball