Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 1:28 - 53
Saalomon võitakse kuningaks28Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: „Kutsuge mu juurde Batseba!” Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees.
29Ja kuningas vandus ning ütles: „Nii tõesti kui elab Issand, kes mu hinge igast hädast on päästnud:
30nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele - nõnda ma teengi täna!”
31Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: „Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!”
32Ja kuningas Taavet ütles: „Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!” Ja need tulid kuninga ette.
33Ja kuningas ütles neile: „Võtke enestega kaasa oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde!
34Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: „Elagu kuningas Saalomon!”
35Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks.”
36Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: „Aamen! Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal!
37Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!”
38Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde.
39Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!”
40Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast.
41Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: „Mispärast kostab linnast niisugune kära?”
42Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: „Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!”
43Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: „Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks.
44Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga muula selga.
45Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite.
46Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel.
47Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: „Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!” Ja kuningas kummardas oma voodis.
Paljudes riikides loodetakse demokraatlike valimiste läbiviimise tagajärjel saavutada suurem sisemine stabiilsus ning konfliktide taandumine. Kahjuks aga on sageli tulemus vastupidine, sest need, kelle käes on sõjaline vm (ülem)võim keelduvad oma kaotust tunnistamast- seda isegi hoolimata rahvusvahelisest protestist.
Taaveti ja Saalomoniaegses Iisraelis ei olnud mingit kindlat plaani või protsessi järgmise troonipärija valimiseks ning Batseeba riskis oma eluga minnes kuninga juurde. Kui kuningas ei oleks oma sõna pidanud, poleks ei Batseebal, ega ka tema pojal Saalomonil olnud võimalik ellu jääda Adonija troonilepääsemise võitluses.
Kuningas aga jääb truuks oma sõnale ning tema valik Saalomoni troonipärijaks nimetades saab kinnitatud. Saalomon kroonitakse jeruusalemlaste poolt, avalikult, ning viimane võtab kiiresti juhtimise ja võimu enda kätte. Tema esimene valitsustegu on armuandmine oma vennale Adonijale, sellele järgneb kõikide teiste sujuv alistumine. Isegi tema eakas isa, tunnsutab teda oma voodilt.
Poliitika, mida nimetatakse ka “võimalikkuse kunstiks”, on keeruline ja mitmetahuline protsess. Religioon ja poliitika võivad toimida koos, aga sellele vaatamata ei ole lihtne saada kõiki asju sirgeks. Tänases loos on Jumala juhtiv käsi aga väga selge - nii üksikisikute, kui ka terve rahva tarvis. Jumal oli see, kes kutsus Taaveti, samamoodi kui oli kutsunud ka Sauli, ning nüüd on saanud avalikuks Tema kutsumine Saalomoni elus. Siiski, troonilasumise viisis ja selle kindlustamises, kasutab Jumal tolle ajastu poliitilisi vahendeid ning need võivad meile tunduda erapooletud, struktureerimata ning isegi ohtlikena.
Kristlaste jaoks, kes on tegevad poliitikas, näiteks lobitöös valitsuse heaks; või kristlastele, kes peavad töötama selliste režiimide sees, kus valimised ei anna selgeid ja õiglasi tulemusi, on vägagi tuttav pidev ebakindluse tunne. Kuidas võivad inimeste plaanid viia täide Jumala plaane tervete rahvaste jaoks? Pühakiri pakub meile mõnigaid üldiseid käitumisprintsiipe ka poliitilises elus osalemiseks ja käitumiseks. Valitsusaparaat on and Jumalalt selleks, et ära hoida seadusetust ning ebaõiglust ühiskonnas. Kuid isegi seal, kus Jumalat tunnistatakse ja tunnustatakse ülima valitsejana, peavad inimesed pidevalt ja jätkuvalt otsima konkreetset juhatust Temalt.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey