Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 4:1- 34
Saalomoni ametimehed1Kuningas Saalomon oli kogu Iisraeli kuningas.
2Ja need olid tema kõrgemad ametimehed: Asarja, Saadoki poeg, oli ülempreester;
3Elihoref ja Ahija, Siisa pojad, olid kirjutajad; Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik;
4Benaja, Joojada poeg, oli väeülem; Saadok ja Ebjatar olid preestrid;
5Asarja, Naatani poeg, oli asevalitsejate ülem; Saabud, Naatani poeg, preester, oli kuninga sõber;
6Ahisar oli kojaülem; Adoniram, Abda poeg, oli orjatöö ülevaataja.
7Ja Saalomonil oli üle kogu Iisraeli kaksteist asevalitsejat, kes muretsesid toidust kuningale ja tema kojale; igaühel oli aastas üks kuu toidust muretseda.
8Need olid nende nimed: Huuri poeg Efraimi mäestikus;
9Dekeri poeg Maakatsis, Saalbimis, Beet-Semesis ja Eelon-Beet-Haananis;
10Hesedi poeg Arubbotis, temal oli Sooko ja kogu Heeferimaa;
11Abinadabi poeg kogu Doori mäeseljandikul, Taafat, Saalomoni tütar, oli tal naiseks;
12Baana, Ahiluudi poeg, Taanakis, Megiddos ja kogu Beet-Seanis, mis on Saaretani kõrval allpool Jisreeli, Beet-Seanist kuni Aabel-Meholani teisel pool Jokmeami;
13Geberi poeg Gileadi Raamotis, temal olid Manasse poja Jairi telklaagrid, mis olid Gileadis, temal oli Argobi piirkond, mis on Baasanis, kuuskümmend suurt linna müüride ja vaskriividega;
14Ahinadab, Iddo poeg, Mahanaimis;
15Ahimaats Naftalis, temagi võttis naiseks Saalomoni tütre - Baasemati;
16Baana, Huusai poeg, Aaseris ja Bealotis;
17Joosafat, Paaruahi poeg, Issaskaris;
18Simei, Eela poeg, Benjaminis;
19Geber, Uuri poeg, Gileadimaal, emorlaste kuninga Siihoni ja Baasani kuninga Oogi maal, kui ainus asevalitseja maal.
Saalomoni tarkus ja rikkus20Juudas ja Iisraelis oli palju rahvast, rohkuse poolest nagu liiva mere ääres. Nad sõid ja jõid ning olid rõõmsad.
Saalomoni tarkus ilmneb kõiges selles, kuidas ta rajab ja ehitab üles oma kuningriiki. Ta suurendab tulubaasi, tsentraliseerib võimu, muudab majandamise efektiivseks ja loob ülekülluslikku elustiili oma perekonna ja ülikute tarvis. Laiaulatuslik printside, ülemate ja teiste ametnike administratiivne süsteem koos äärmiselt tulusa maksusüsteemiga (mis hiljem muutub koormavaks) garanteerib regulaarse varustatuse toidu, tööjõu ja oskustega kuninga ehitusprojektide ning kulutuuriliste ettevõtmiste tarvis. Abielude kaudu sõlmitud lepinguliidud ja ühiste äri - ja ehitusprojektide poolt kindlustatud rahu ja stabiilsus laiendab Saalomoni mõju ka naaberriikides. Iisraeli jõukust (s 20,25), mida kuulutati Aabrahamile (1Ms 12:2-3, 1Ms 22:17-18) tembitakse rohkete pidustuste ja jootudega ning tekib arusaamine, et õnnistus ei ole püsiv, kui rahvas ei jää alandlikuks ja ustavaks ainsale tõelisele Jumalale.
Hoolimata Saalomoni kõikeületavast tarkusest (s 29,30), tema teadmistest zoloogia ja botaanika vallas, tema rahvusvahlisest reputatsioonist, oli tal ka üks iseloomuomadus - priiskamine, uhkeldamine ja enese rahuldamine kõikvõimalike võimumärkidega - mis külvas ta enda hävituse seemneid. Tema poolt praktiseeritav polügaamia, ebajumalate kummardamine ning rõhumisrežiim olid need, mis tegid lõpu lühikesele kuldajale ning viisid riigi pikale allakäigu ja hukkumise teele.
Vähestel meist (kui üldse kellelgi), on Saalomonile võrdset tarkust ja rikkust, ometi on tema eeskuju. Tal on kõik targa ja eduka valitseja omadused ning lisaks kogeb ta veel ka Jumala õnnistusi. Ometi on selle jõukuse ja külluse vastukaja see, mida loeme Koguja raamatust - dialoog täis kahtlusi, pessimismi ja isegi küünilisust selle üle, kas rikkus, tarkus ja võim omavad mingit jäävat väärtust. Raamatu autor, kelleks ilmselt on Saalomon, ….muses (mõtiskleb?) elu erinevate faaside (transitions - üleminekute?), igasuguse jääva rahuldatuse puudumise üle inimlikes ettevõtmistes ning isegi usu ebakindluse üle igavikulistes asjades.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey