Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 7:1-12
Kuningakoja ehitamine1Oma koda ehitas aga Saalomon kolmteist aastat ja sai siis valmis kogu oma koja.
2Ta ehitas Liibanonimetsakoja: sada küünart pikk, viiskümmend küünart lai ja kolmkümmend küünart kõrge, nelja rea seedrisammaste peal, sammaste peal tahutud seedripalgid.
3Ülalt oli see kaetud seedrilaudadega kandetalade peal, mis toetusid neljakümne viiele sambale, viisteist igas reas.
4Aknaid oli kolm rida, valguseava valguseava kohal kolmekordselt.
5Kõik uksed ja uksepiidad koos pealisega olid nelinurksed; ukseava oli ukseava kohal kolmekordselt.
6Ja ta tegi sammassaali, viiskümmend küünart pika ja kolmkümmend küünart laia, ja selle ette eeskoja; ja selle ees olid sambad ja ehiskatus.
7Siis ta tegi troonisaali, kus ta kohut mõistis, kohtusaali, ja vooderdas selle seedripuuga põrandast laeni.
8Ja tema koda, kus ta ise elas, teises õues, seespool saali, oli tehtud selsamal viisil; ja ta tegi koja, samasuguse kui oli see saal, vaarao tütrele, kelle Saalomon oli naiseks võtnud.
9Kõik need ehitised alusmüürist kuni räästani ja väljaspool kõik kuni suure õueni olid hinnalistest kividest, mis olid tahutud mõõdu järgi, kivisaega saetud seest- ja väljastpoolt.
10Alusmüür oli rajatud hinnalistest kividest, suurtest, kümneküünrastest ja kaheksaküünrastest kividest.
11Selle peal olid hinnalised kivid, mõõdu järgi tahutud, ja seedripalgid.
12Ja suurel õuel oli ümberringi kolm rida tahutud kive ja rida tahutud seedripalke; nõnda oli ka Issanda koja sisemisel õuel ja paleesaali õuel.
Tempel ei olnud Jeruusalemma ülalinnas ainuke uusehitis. Uus pühakoda oli osa suuremast kompleksist, mille Saalomon ehitas selle ümber. “Liibanoni seedrite palee” (liibanonimetsapalee) ei olnud küll templist kõrgem, aga oli oma ulatuselt kaks korda nii suur. Selle nimes kajastus ka selle arhitektuur: 45 seedripuust sammast ja lai seedrikatus jätsid külastajaile mulje, nagu astuksid nad metsa sisse. Ilmselt kasutati seda suurte pidulike sündmuste puhul nagu kuninglikud banketid või välisriikide diplomaatide vastuvõtud. “sammassaal” võis olla sellele järgnev, samas otseselt mitte metsapaleega ühendatud ruum, mida kasutati vestibüülina.
Edasi viis tee kahte kuninglikku ehitisse: troonisaali ja kohtumõistmise saali. Neis ruumides andis kuningas välja valitsemiskäske ja kuulutas kohtuotsuseid seadustpuudutavais juhtumites, mis tema trooni ette toodi. Veel kuulusid kompleksi kaks kuninglikku paleed, üks Saalomoni jaoks ja teine tema egpitlannast kuninganna jaoks. See massiivne kuninglik hoonetekompleks ümber templi võis aga takistada rahval nägemast templit kui rahva jaoks keskset paika, kuigi templi sisekujunduslik, kullast ja elevandiluust osa ületas kaugelt Metsapalee hiilguse.
On suur kiusatus tõdeda, et taolist suursugust ja kuninglikku elamukvartali püstitades rajas Saalomon ühtlasi poliitilise võimu sümboleid, tugevdades prestiiži, mis nagunii juba äratas nii Egiptuse kuningate, kui Assüüria imperaatorite tähelepanu. Samas pole mingit kahtlust selles, et Saalomon püstitas templi sooviga kogu oma südamest ja siiruses ehitada Jumalale maist asupaika, kuid kui vaatame kuidas ta otse selle järel püstitas ka enesele kuninglikud hooned, paneb arvama, et poliitiline uhkus seljatas sel korral vaimuliku pühendumise.
Mitte vähem, kui iidses Iisraelis, on ka kaasaja koguduses võimalik see, et vaimulikud juhid osutuvad liigagi kergeks saagiks ilmalikustumisele, maisele staatuse tagaajamisele ning nende positsioon saada edasise karjääritegemise platvormiks.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey