Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 16
Inimese meeldiv pärisosa1Taaveti mõistulaul. Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
2Ma ütlesin Issandale: „Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma sinuta.”
3Ja pühade kohta maa peal ma ütlesin: „Nemad on need aulised, kellest mul on väga hea meel.”
4Palju piina saab neile, kes ruttavad teise jumala järele; ma ei taha valada nende vereohvreid ega võtta nende nimesid oma huultele.
5Issand on mu põllu- ja mu karikaosa; sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud.
6Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest.
7Ma tänan Issandat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud.
8Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest tema on mu paremal pool.
9Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada.
10Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist.
11Sina annad mulle teada elu teeraja; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.
See Taaveti psalm on ühelt poolt palve Jumala poole, ja teiselt poolt meenutus Jumala ustavusest. See on kirjutatud ohuolukorras ning algab “Jumal aita mind, hoia mind turvas!” palvega, mida ka meie sageli palume (s 1). Siis meenub Taavetile, kuidas ta enne on plavetanud, kuidas ta on end täiesti usaldanud Jumala hoolde (s 2); kuidas talle on mõistmnud, et iga hea asi tema elus on tulnud Jumala käest (s 2); kuidas ta on kogenud, et on osa Jumala enese rahva hulgast (s 3) ning hoidunud seetõttu igasugusest paganlikust või ebajumalatega seotud kummardamisest (s 4).
Taavet oli juba enne kogenud, et Jumala hoolitsus ja kaitse on reaalsed (s 5,6), miks peaks ta siis nüüd muretsema oma turvalisuse pärast? Ja nii, selle asemel, et paanika-palvet paluda, hakkab Taavet ülistama Jumalat (s 7). Ta on kindel, et Jumal juhib teda just siis, kui juhtimist on vaja; ta teab et Jumala kaitse all on ta turvatud (s 8,9), isegi kui tema elu kallale kiputakse. See, mis loeb, on Jumala ligiolu, mitte olukorra tingimused (s 11).
Võibolla kirjutas Taavet selle psalmi sel ajal kui ta põgenes ja peitis end Sauli eest. Aga hoolimata sellest, milline oli tema hetkeolukord, on teekond esmareaktsiooni-paanika-palvest Jumala turvalisuse meenutamiseni rakendatav meie kõikide elus. Milliseid instinktiivseid palveid oleme harjunud palvetama enne kui tuleb meelde see, kuidas tegelikult võiks palvetada. Kas lubame oma kogemusel Jumala ustavusest mõjutada seda kuidas palvetame? Kas kõnnime usalduses või jätkuvas paanikaseisundis?
Uus Testament annab tänasele pslamile uue dimensiooni. Siin vaadatakse sellele ülestõusmise prohveteeringule ( Ap 2:25-28). Psalmide raamat oli ju Jeesuse palveraamat. Jeesus usaldas Isa, et Ta äratab ta surnuist üles ja toob hauast välja. Tänane psalm võis olla üks neist tekstidest, millele Jeesuse teadmine ja kindlus selle kohta rajatud oli (Mk 9:9)?
Selle kommentaari autor: Graham Cray