Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 78:40 - 72
Jumal on truu oma sõnakuulmatule rahvale40Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes ja tegid temale meelehaiget tühjal maal.
41Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha.
42Nad ei meenutanud enam tema kätt ega seda päeva, mil ta nad lahti ostis rõhujate käest,
43kui ta tegi tunnustähti Egiptuses ja oma imetähti Soani väljal,
44kui ta muutis vereks nende jõed, nii et nad ei saanud oma veeojadest juua.
45Ta läkitas nende sekka parme, kes neid sõid, ja konni, kes neile kahju tegid.
46Ta andis nende vilja mardikaile ja nende rühkimise rohutirtsudele.
47Ta lõi rahega maha nende viinapuud ja jääsajuga nende metsviigipuud.
48Ta andis nende veised rahe kätte ja nende kariloomad välkude kätte.
49Ta läkitas nende peale oma hirmsa viha, raevu ja meelepaha, kitsikuse ja kurjade inglite parve.
50Ta sillutas tee oma vihale ega säästnud nende hingi surmast, vaid andis nende elu katku kätte.
51Ta lõi maha kõik esmasündinud pojad Egiptuses, mehejõu esmikud Haami telkides.
52Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes;
53ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri.
54Ja ta viis nad oma pühale maale, sinna mäele, mille ta parem käsi oli omandanud;
55ja ta kihutas ära rahvad nende eest ning jagas nende maa liisuga pärisosadeks; ja ta pani nende telkidesse elama Iisraeli suguharud.
56Aga nemad ajasid kiusu ja trotsisid Jumalat, Kõigekõrgemat, ega pidanud tema tunnistusi,
57vaid loobusid neist ning murdsid ustavuse, nõnda nagu nende vanemad, ja põrkasid kõrvale, nagu lõtv amb,
58ja vihastasid teda oma ohvrikinkudega ja ärritasid teda oma puuslikega.
59Jumal kuulis seda ja raevutses ning hülgas Iisraeli täiesti
Ilmselt kirjutati see psalm Juuda kuningriigi “heade” kuningate valitsemisajal -tõenäoliselt Hiskija ajal - ning peale põhjakuningriigi hävitamist assüüralste poolt u 722 eKr (vt 2Kn 17:1-6). Võti tõelise usuelu, ning ühtlasi ka turvalisuse juurde ohtlikus maailmas, on psalmi autori meelest mäletamine. On eluliselt tähtis hästi meelespidada ja mäletada, ning mitte langeda eelmiste põlvkondade pattude ja ülekohtu teele.
Kõrbeteekonna hilisem põlvkond lihtsalt unustas, mida Jumal oli teinud kui Ta oma rahva Egiptusest välja viis (s 51), ning kuidas ta oli neid läbi kõrbe Tõotatud Maale juhtinud (s 52 -55). Palju hilisemal ajal Iisrael unustas jälle, ning Jumal “hülgas Iisareli täiesti” (s 59), andis oma rahva “mõõga kätte” (s 62), ning saatis nad “igavesse teotusse” sellega, et tõukas ära Joosepi telgid (s 66,67).
Need on hirmsad sõnad - mille üle psalmist siin mõtiskleb, need on lepingu lõppemise sõnad Iisraeliga, kümne põhjariigi suguharuga. Oma truudusetuse ja uskmatusega (s 57) päästsid nad valla Issanda viha ning neid ei ole enam. Kui imeline, et Jumal ei tõuganud ära Juudat, lõuna kuningriiki, kus asub ka Siioni mägi 8s 68), ja tempel (s 69), ning kus valitses veelgi ustav kuningas Taaveti soost, kes oma rahvast osavalt karjatab (s 70-72)! Häda on vaid selles - nagu nüüd teame - et ka lõunakuningriigis läksid asjad halvasti, kui 135 aastat peale põhjariigi hävingut, sündis sama Siioni mäel.
Meie jaoks sisaldab see mälestus ka pettumist nendes lootustes, mida kirjeldatakse psalmi lõpuosas. Iisraeli inimestest kuningad kukkusid kõik läbi ega suutnud olla head karjasd - kuid tänau Jumalale, on veel üks Taaveti Poeg, ülim Hea Karjane meie jaoks, ning tema tõotab igavest julgeolekut oma lammastele (vt Jh 10:14,27-30)! Teda peame me meeles pidama!!
Selle kommentaari autor: Steve Motyer