Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 17:14-21
Jeesus tervendab langetõbise poisi14Ja kui nad rahvahulga juurde tulid, astus Jeesuse juurde üks inimene, heitis ta ette põlvili
15ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja kannatab hirmsasti, sageli kukub ta tulle ja sageli vette!
16Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, kuid nemad ei suutnud teda terveks teha.”
17Aga Jeesus vastas: „Oh uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta siia minu juurde!”
18Ja Jeesus sõitles kurja vaimu ja kuri vaim läks poisist välja ning sellest hetkest sai poiss terveks.
19Kui nad siis olid omaette, astusid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Mispärast meie ei suutnud teda välja ajada?”
20Aga tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: „Siirdu siit sinna!”, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.
21[See tõug ei lähe välja millegi muu kui palve ja paastumisega.]”
Loetu on hävitav hukkamõist jüngritele ja tervele nende põlvkonnale. Kolme aasta vältel on nad kuulnud Jeesuse õpetust ning näinud tema tervenduse ja imetegusid. Jeesus oli neile andnud väe just selleks otstarbeks ning nad olid seda juba varem õppinud ka kasutama. Jeesuse kriitika tabab ka ümberseisvaid uudishimulikke. Lõppudelõpuks olid nad kõik Jumala valitud rahvas ning jätkuvalt ei suutnud nad ära tunda Tema ilmumise märke.
Loetud kirjokht on raske ka selle poolest, et tõstab esile vahekorra imeliste tervendustegude ja ühe kristlaste grupi igapäevategevuse vahel. Viimase kahekümne aasta jooksul on paljude riikide kirikutes kasvanud rõhuasetus tervenemistele kirikuelu argipäevas ning ootused ja suhtumine tervendamisesse on kirstlased jaganud kaheks vastasleeriks. On ilmselge, et nähtav ja nähtamatu, pattude andeksand ja ihu tervendamine olid Jeesuse teenimstöös läbipõimunud. Küsimus on selles, kas sama peaksime ootama ka tavalise kirikuelu kulgedes. Kas Jeesus peaks endiselt ütlema: „ Te uskmatu ja vastuhakkaja sugu!“
Üsna kindlasti ei saa ta ka praegu muud öelda. Läänemaailmas on skeptilisus kultuuri osa, milles tegutseme. Teaduslik progress, meie poliitilised institutsioonid ning haridussüsteem on kõik sellele ülesehitatud ning tegelikult on meil ka õigus kriitiliselt kaaluda enese ja teiste tegusid. Lihtsameelsuse eest ei jagata kusagil auhindu. Aga Jeesus kutsub meid kõiki vaagima tema teenimistööd ning sõnu, ja kui see meid veenab, et ta on usaldusväärne, siis pühendama end kuulekuses talle. See ei ole enam lihtsameelsus – vaid pigem mõistlikkus. Ning on raske leida sellist alust ( teoloogilist või eksegeetilist) millele toetudes võiksime lahutada väelised teod evangeeliumi kuulutamisest.
Selle kommentaari autor: Peter Kimber