Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 112
Jumalakartlikkuse õnnistusest1Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.
2Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
3Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.
4Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.
5Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.
10Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.
Mõned aastad tagasi otsustas kogudus kus tol ajal käisin korraldada “Äraandmise päeva”. See polnud lihtsalt mitte ilus nimi järjekordsele kasutatud riiete jm kraami jagamisele - pigem soovisime olla õnnistuseks kohalikele inimestele ning anda mingisugust pilti Jumala heldusest. Meie plaan oli korjata kokku mõned oma parimatest asjadest (aga mitte mingil juhul ülearuseid jõulukinke või muid kasutuid vidinaid) ning korraldada üks eriline sündmus. Pakkumisel olid ka tasuta suupisted ja joogid, jazz ansambel, ning lauad täis ihaldatavaid asju.
Mitmed koguduse sees, aga ka väljaspool olevad inimesed ütlesid, et oleme hullud, et meid lihtsalt röövitakse ja kasutatakse ära. Inimesed kes sellel sündmusel osalesid, läksid närvi kui ei saanud kaupade eest maksta. Mida lootsime sellega saavutada? Noh, me õppisime näiteks seda kuidas mitte oma omandist kinni hoida. Õppisime olema armulised ning igal juhul äratasime tähelepanu ümbritsevas kogukonnas.
Tänane psalm räägib mehest või naisest, kes on õiges osadussuhtes Jumalaga - aktiivses sõltuvuses, ning kelle rõõm on mugandada oma elu Jumala prioriteetide kohaseks. Kohe alguses antakse meile viide kuidas omandada tarkust - nii nagu seda kirjeldab eelneva psalmi lõpp. Targad inimesed on aktiivselt seotud Jumalaga, ning see väljendub nende erilises elustiilis mida iseloomustab tavatu lahkus ja heldus kaasinimeste suhtes. (Js 58:6-14).
Sageli kogevad sellised inimesed end Jumala poolt väga õnnistatuina, kas siis peresaavutuste valdkonnas või materiaalses osas; kuid see ei muuda neid kitsiks. Vatsupidi - selle asemel et muutuda sõltuvaks enda omandist ning kasutada neile kättelangenud võimu, annavad nad heldelt kõikidele kes abi vajavad. Kuna nad on kindlad oma jumalasuhtes ja Tema hoolitsuses nende eest (2Kr 8:12 9:9-12), puudub neil vajadus kraapida kõike kokku enesele tarbeks.
Taolises suhtumises on väljakutse kogudustele tänapäeval, aga ka igaühele meist individuaalselt: kui heldekäelised oleme sellega, mida Jumal meie kätte on usaldatud? Kas riskime olla pööraselt helded?
Selle kommentaari autor: APÜ