Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ts 3:1-13
Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti1Seepärast meie, kui me enam ei läbenud kannatada, arvasime heaks jääda Ateenasse
2ja läkitasime Timoteose, oma venna ja Jumala kaastöölise Kristuse evangeeliumi kuulutamises, kinnitama ja julgustama teid teie usus,
3et ükski ei lööks kõikuma nendes viletsustes. Te ju teate, et me oleme nendesse pandud.
4Sest juba siis, kui me olime teie juures, ütlesime teile ette, et meid hakatakse taga kiusama, nagu see on ka sündinud ja on teile teada.
5Seepärast ka mina, maldamata enam, saatsingi tema, et teada saada teie usku, kas vahest kiusaja pole teid kiusanud ning meie vaevanägemist tühjaks teinud.
6Aga kui nüüd Timoteos tuli teie juurest tagasi ning tõi meile häid sõnumeid teie usust ja teie armastusest ning et teie meid alati heaga mäletate, igatsedes meid näha saada, nii nagu meie teidki,
7siis saime julgustatud teie kaudu, vennad, kogu oma kitsikuses ja ahistuses teie usu läbi,
8sest nüüd me võime elada, kui teie püsite Issandas.
9Mis tänu me võiksime küll Jumalale anda teie pärast kogu selle rõõmu eest, millega me rõõmustame teie üle oma Jumala palge ees?
10Me anume ööd ja päevad üliväga, et saada näha teie palet ja parandada seda, mis on veel puudulik teie usus.
11Aga tema, meie Jumal ja Isa, ning meie Issand Jeesus Kristus tasandagu meie tee teie juurde!
12Ning Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu, nii nagu see meilgi on teie vastu,
13et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega. [Aamen.]
Muretsemine võib olla suurepärane motivatsioon palvetamiseks. Head uudised aga tekitavad tänumeele ning suurema kindluse palvetamisel. Timoteose poolt toodud uudised vaigistavad Pauluse muretsemine ning ta on saanud kinnituse, et töö Tessaloonikas on hästi rajatud. Pauluse emotsionaalne side tessalooniklaste olukottaga muutub selle palves rõõmu tundmiseks Jumalast endast. Head uudised ei vähenda sugugi Pauluse igatsust näha Tessaloonika usklike võimalikult peatselt, aga nüüd soovib ta seda selleks, et aidata sealseid usklike edasi nende usu kasvamises.
Korrektne informatsioon võib anda sisu meie üldistele palvetele kaugel olevate inimeste eest, kuid kui sellega ei käi kaasas taoline emotsionaalne seotus, nagu Paulusel, võivad meie palved kergesti muutuda “poenimekirja” palveteks.
Pauluse eestpalvetel koguduste eest, mida ta oli rajanud, on mitmeid ühisjooni. Ta soovib, et koguduseliikmete omavaheline suhtlemine võiks olla täidetud armastusest üksteise ning kõikide inimeste vastu. Sellest igatsusest kajastub Jeesuse käsk oma jüngritele (Jh 13:34-35; Jh 15:12). Kirikuisa Tertullianus kommenteeris u 200a pKr, et see kui kogudusest väljapool olevad inimesed märkavad, kuidas kristlased üksteist armastavad, siis tekib neis arusaamine, et armastus ongi kristlusele iseloomulik joon, moodustades olulise osa nende tunnistusest maailmale. Kuidas on sellega lood tänapäeva maailmas?
Paulus viitab korduvalt päevale, mil Jeesus tuleb tagasi. Ta ootab Jumala ligiolu kirkust ka tessalooniklaste pärast (1Ts 2: 19), palvetades, et nood võiksid sellel päeval olla pühad ja laitamatud; lisaks, aga tahab ta sel päeval näha kuidas mõistetakse kohut nende üle, kes evangeeliumi sõnumile on vastu seisnud (1Ts 2:16). Enamik kaasaja kristlasi ei oma enam või ei teadvusta kahjuks sellist perspektiivi, või ei ole see nende peamine mõtteliin. Ometi on teadmine sellest, kuidas viimseil päevil pööratakse kogu ülekohus taas õigeks ning kurje karistatakse, see mis suunab meid keskenduma evangeeliumi kuulutamisele.
Selle kommentaari autor: Ray Porter