Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ts 1:1-12
Tervitus1Paulus ja Silvanus ja Timoteos - tessalooniklaste kogudusele Jumalas, meie Isas, ja Issandas Jeesuses Kristuses:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Jumala õiglasest kohtust3Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb,
4nii et ka meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusamistes ja kitsikustes, mida te talute
5Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatud Jumala riigi vääriliseks, mille pärast te ka kannatate.
6See on tõepoolest Jumala poolt õiglane, et teie vaevajaile tasutakse viletsusega
7ja teile, keda vaevatakse, antakse hingamist koos meiega, siis kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega
8leegitsevas tules, karistades neid, kes ei tunne Jumalat ega ole kuulekad meie Issanda Jeesuse evangeeliumile.
9Need saavad karistuseks igavese hukatuse eemal Issanda palgest ja tema vägevuse kirkusest,
10kui ta tuleb, et tol päeval olla kirgastatud oma pühade hulgas ja imetletud kõigi usklike seas; sest teie juures on meie tunnistust peetud usutavaks.
11Sellepärast me palvetamegi alati teie eest, et meie Jumal teeks teid oma kutsumise vääriliseks ja et ta oma väes teeks täielikuks kogu teie headuse meelepärasuse ja usu teo,
12et meie Issanda Jeesuse nimi kirgastuks teis ja teie temas, meie Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse armu mööda.
Enamik meist õpib üsna varakult, et kiitlemine ei ole hea. Paulus vastupidi, kiitleb siin sellest, mis on sündinud Tessaloonikas. Ta soovib, et kõik kogudused Kreekas teaksid toimunust, kuidas üks noor kogudus kasvab ja muutub tugevamaks. Paulus saab kiidelda, sest ta näeb ja tunneb ära, et taoline vaimulik töö ei ole inimliku pingutuse vili, vaid üleloomulik vaimne töö. Tema kiitlemises on tunda isiklikku rõõmu sellest, et tema töö ei ole olnud asjatu, siiski kiitleb ta tegelikult Jumalast ning mitte iseendast (1Kr 1:31, tsiteerides Jr 9:23-24). Lugu Tessaloonika paganatest, kellest said pühad, on see, mis julgustab ka teisi kogudusi, kes maadlesid samasuguste olukordadega.
Ainult Jumal suudab muuta paganad pühadeks. Kui meil on samasugune arusaamine asjadest nagu Paulusel, siis on hea rääkida ka teistele kõigest, mida Jumal on teinud. Oht tekib siis, kui arvame, et meil on mingi eriline teenistuse vorm, mis on kasvamise põhjustanud ning kui inimesed hakkavad kopeerima ja järgima meid selle asemel, et austust tuua Jumalale. Igasuguse teenimistöö tõetest on viimsel päeval, kui Jumal mõistab kohut kõikide asjade üle. Siis saab Jumala au ilmsiks nende kaudu, keda Tema on lunastanud. Sellel päeval hämmastuvad kõik usklikud Kristuse päästva väe üle, kui neid, kes enne olid kõige hullemad ja kurjemad patused, esitletakse nüüd Jumala armu kiituse ja au esiletoojatena. Jumal paneb maailma hämmastuma just selliste muutuste läbi.
Kuid sellel päeval saab nähtavaks ka kogu maise mõtteviisi täielik muutus kõigis neis, kes on seni vastu seisnud kogudusele ja seda taga kiusanud. Need, kes siiani on neednud Jumala rahvast, pannakse nüüd ise needuse alla.
Arusaamine Jumala viimsest kohtumõistmisest ei tohiks meid iial enesega rahulolevaiks ning ülbeiks teha, pigem panema rohkem palvetama ja tunnistama. Kui Jumala arm ja vägi on suutnud muuta meid, siis suudab see muuta ka meie tagakiusajaid. On ju ka see kiri kirjutatud endise tagakiusaja poolt.
Selle kommentaari autor: Ray Porter